Maria Jufereva-Skuratovski: vanemad, keda hirmutab eestikeelne haridus, võiksid mõelda, millist tulevikku nad oma lapsele soovivad

PÄEVA FOOKUS | Liikumine eesti keelele üleminekuks hariduses ei alanud eile, vaid pärast Eesti taasiseseisvumist.

Need, kellele reform tõi kaasa ootamatu ja isegi isikliku tragöödia, on õpetajad, kes ei valda vajalikul tasemel eesti keelt ja kes olid erinevatel põhjustel veendunud, et neil ei tule eesti keeles õpetama hakata. Tõele au andes tuleb märkida, et liikumine eesti keelele üleminekuks hariduses ei alanud eile, vaid pärast Eesti taasiseseisvumist.

Sellele eesmärgile pidi kaasa aitama ka 60/40 süsteem (60% koolitundidest toimusid eesti keeles ja 40% vene keeles), mis aga oodatud tulemusi ei andnud. Kahjuks on avalik arutelu sel teemal alati olnud pigem politiseeritud kui sisuline. Oli neid, kes võitlesid venekeelse hariduse säilitamise eest, ja neid, kes toetasid ühtse kooli loomist, kus õppetöö toimuks riigikeeles. Lõpuks kaotasid need õpetajad, kes usaldasid liiga palju venekeelse kooli eest võitlejaid.

Nüüd, kui need õpetajad on tööta jäänud, võivad nad muutuda poliitiliste manipulatsioonide tööriistaks nii meie riigis kui ka välismaal. Vene propaganda ei jäta kasutamata võimalust näidata Eesti valitsust kõige halvemast küljest. Juba praegu on ilmunud esimesed kuulutused, kus Eestist vallandatud õpetajaid kutsutakse tööle Mordvasse.