Eestis see poliitiline tahe praeguse seisuga puudub. Tehisintellekti toomisest eesti keele- ja komberuumi ei räägi end tehnoloogiapädevana esitlev Eesti 200, kelle käes on ka võtmetähtsusega portfellid. Seda pole enda südameasjaks võtnud ka Isamaa, kes loeb üleminekut eestikeelsele haridusele enda teeneks.

Sellest ei räägi EKRE, kes tunneb muret rahvuse ja kultuuri säilimise pärast. Sellest ei räägi SDE ega Keskerakond, kes seisavad selle eest, et kõigil ühiskonnagruppidel oleks võrdne ligipääs abivahenditele.

Ning midagi pole kuulda olnud ka Reformierakonnalt ega Parempoolsetelt, kuigi tehisarust on ka ettevõtjatele kasu vaid siis, kui see tunneb kohalikku keelt ja olusid.