Vladislav Inozemtsev: Putini lähiringi kuulumise eest tagantjärgi karistamine on seadusega vastuolus

Kaks ja pool aastat kestnud sanktsioonipoliitika Venemaa suurettevõtete kohta on viinud Venemaa kõige läänemeelsema rühma läänest enneolematu võõrandumiseni.

Ühtlasi on praeguseks selge, et sanktsioonid pole suutnud kuigivõrd õõnestada Venemaa suutlikkust pidada sõda: blokeeritud 58 miljardist dollarist mõjukate venelaste arvetest on Ukraina saanud tervelt 5,4 miljonit (ehk ühe sajandiku protsendi). Vaikne Läti on muutunud suureks Venemaale veini eksportijaks ning kompaniid riikidest, mille rahandusministrid arutavad sanktsioonide edukuse üle, kasvatavad oma tulu sadu protsente aastas. Ent ma ei usu, et majanduslikud argumendid suudaksid veenda lääneriike, et nende valitud poliitika on ekslik.

Lääne poliitikuid ei veena ka see, et Vene ärid hakkasid pärast sanktsioonide sisseseadmist naasma Venemaale ning Vene oligarhid, kes ei suutnud läänes omaks saada, langesid Vladimir Putini ette põlvili ja koondusid tema ümber nagu ei iial varem. Keegi ei pööra tähelepanu sellele, et ähvarduste tõttu kehtestada sanktsioonid Venemaal tegutsevatele kolmandate riikide pankadele tehakse Moskvas otsuseid, mis muudavad mõne aasta pärast Venemaa juhtivaks tegijaks plokiahelate ja krüptovaluutade valdkonnas, kuna nende kaudu saab vältida dollaritehinguid.