Anna Õuekallas: iga otsuse taga peaks olema analüüs, kuid ikka näeme otsuseid, mis on tehtud „suure juhi“ kõhutundest või maailmavaatest

Küsimus on selles, kas kokkuhoiurežiimis võidavad andmed ja loogika või populism.

Viimasel ajal palju kriitikat saanud tegevuspõhine eelarve koostamine võiks olla andmepõhise riigijuhtimise jaoks suurepärane tööriist, kuid nagu õiguskantsler Ülle Madise on välja toonud, napib meil neid inimesi, kes oskaksid seda sellisel kujul lugeda ja rakendada.

Andmepõhine juhtimine ei ole ühekordne tegevus. Lisaks ei tohiks olla eesmärgiks mitte ainult andmete kogumine, vaid ka nende regulaarne ja automaatne analüüs, et saaksime pidevalt seirata, millised on kogukonna vajadused.

Kõigest kolme palgapäeva pärast kätte jõudev säästu-aasta kutsub üles looma tõenduspõhiseid lahendusi, mis suudavad tõhusalt ja säästlikult jaotada olemasolevaid ressursse. Siinkohal on andmepõhine juhtimine hädavajalik. Vaatamata sellele, et enamik kohalikke omavalitsusi kuulutab end andmepõhiste otsuste pooldajateks, satutakse tihti hämmingusse, kui tuleb defineerida, milliseid andmeid on kasutatud ja kuidas neid on analüüsitud. Iga otsuse taga peaks olema analüüs, kuid päris elus näeme tihtipeale otsuseid, mis on tehtud „suure juhi“ kõhutunde või maailmavaate baasilt.