Ailar Väärtmaa: kui 1918. aastal oleks tänaseid maksunumbreid rahvale näidatud, oleks rahvas püssidega tänavatele tulnud

Esimese Eesti Vabariigi ajal oli meie esivanemate maksukoormus umbes 15-20% juures.

Kasvasime sisuliselt nullist ja meil oli tahet, aga see mis tõi meid siia, ei vii meid siit enam edasi, ja millegipärast võtame eeskuju Lääne-Euroopast, mis paistab maailmas silma eelkõige oma stagnatsiooniga.

Kui võtame maailma suurima turuväärtusega ettevõtted, siis alles 17. kohalt leiame esimese EU ettevõtte, milleks on Taani ravimitootja Novo Nordisk.

Euroopa oli kunagi maailma majanduse vedur, aga nüüd oleme vaid hädised kerjused.

Nende riikide, millele meie poliitikud vaatavad alt ülesse, maksukoormus on täiesti ebanormaalne - näiteks Prantsusmaa 46,1%, Soome 43%, Saksamaa 39,3%. USA, demokraatia sünnimaa, seal on seis veidi parem - nemad on 27.7% peal. Meie oleme veel 34% peal, aga nagu mainitud, siis trend on ülesse!

Aga jätame need protsendid korraks kõrvale, vaatame asju talupojaloogikaga indiviidi seisukohast.

Linda saab täna 1000 netopalka ehk 1000 eurot kätte. Linda tööandja Kalevi kulu Linda palga maksmiseks oli seega 1508,02 eurot. Linda lõi seega Kalevi ettevõttele oma tööga rohkem väärtust kui 1508,02 eurot, sest muidu poleks Kalev riskinud ja teda tööle võtnud.

Palga maksmisel saab meie kallis riik oma esimese koormise Lindalt ja tema tööandjalt Kalevilt - 508,02 eurot. Siinkohal eeldame ka, et 2% brutopalgast, mis riik ära võttis, läheb Linda II pensionisambasse, sest ta ei võtnud seda välja. Linda palgast oli see summa 22,54 eurot. Seega riik võttis otseselt endale kulutamiseks 485,48 eurot.