Haridus aitab vaesusest välja, aga kujuneb üha rohkem jõukate privileegiks

Kooliaasta algus toob optimismi, et tulevik on helgem ja elu läheb paremaks. 2013. aastal kirjutas Tiiu-Liisa Laes statistikaameti kvartalikirjas: „Üksikisik saab vaesusest välja tulla vaid ennast harides.” Aga hea haridus kujuneb üha rohkem jõukate privileegiks.

Loogiline oleks, et lapse intelligentsi arengut ei määra tema vanemate vara. Loogiline oleks, et ka eliitkoolide iga viies õpilane pärineks vaesest perest nagu Eestis keskmiselt. Tõsi, eliitkoolis ei pruugi kõik jõukad olla, kuid miinimum on keskklass. Härmakad, reaalikad ja teised eliitkoolide kasvandikud võiksid enda hulgas teha sotsiaalse eksperimendi. Kas nende iga viies klassikaaslane elab nii, et klassiekskursioon Prahasse käib perele üle jõu, tantsupeole jääb minemata, sest rahvariideid ei jaksa osta, iga kuu on peres kampaania korras rahavaba nädal? Arvatavasti mitte.

Hoiatusmärgid rikkale vanemale

Eesti hariduslik kihistumine ja selle süvenemine on fakt, häire, mida karjub juba viimased kümme aastat inimarengu aruanne. Kihistumise tagajärg on piltlikult öeldes kastisüsteem. Keegi ei sunni