Eesti evangeelsele luterlikule kirikule ja Eesti apostlik-õigeusu kirikule maksis riik Reinsalu vermitud kompromissi alusel kokku 8,3 miljonit eurot toetust. Kirikud soovisid raha okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks, aga Reinsalu maksis neile raha Eesti Vabariigi lunastamata jäänud sõjaeelsete võlakirjade eest. Mõlemad põhjendused on vildakad, võinuks vaidluse ikka omandireformi seaduste raames ära klaarida. Nüüd anti uut inspiratsiooni Eesti Vabariigilt raha nõudmiseks nii neile, kellele tegi liiga NSV Liit, kui ka neile, kellel oli nõudeid sõjaeelse Eesti Vabariigi vastu.

Taasiseseisvumisest on möödunud palju aastaid ja tollaste otsuste kontekst hakkab ununema. Rohkem kui õigluse maksmapanek võib vanade nõuete üles kaevamist toetavaid poliitikuid huvitada hoopis tänuvõlglaste tekitamine või sidrunite korjamine.

Ka sel nädalal uuesti üles kerkinud VEB Fondi teemaga asjatab Reinsalu, kes määras eile Kaido Kama VEB Fondi kahjude eriuurijaks. Eriuurijat on vaja tegelemaks viie riigikogu liikme koostatud otsuse eelnõuga, millega tahetakse panna Eesti Pank (sisuliselt Eesti riik) hüvitama nõudeid VEB Fondi vastu, kuigi eelmine riigikogu tõmbas sellele teemale suuremate emotsioonideta joone alla. VEB Fondis oli sahkerdamist, aga VEB Fondi loomise tingis ikkagi Venemaa tegevus. Võimatu on tagantjärele hinnata, kas näiteks üks visasid nõudlejaid – 1994. aastast laenukontorina tegutsev AS Saare Kalur – oleks individuaalselt Vnešekonombankist raha nõudes olnud edukam. Kindlasti oleks ta pidanud loovutama rasvase osa oma nõudest hämara taustaga vahendajatele.

Rohkem kui õigluse maksmapanek võib poliitikuid, kes toetavad vanade nõuete üles kaevamist ja uute otsimist, huvitada tänuvõlglaste tekitamine või sidrunite korjamine.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena