VEB-fondi analüüs: valefaktidele tuginedes aetakse jama

Reformierakonna juhatuse liige Jürgen Ligi pareeris rahvusringhäälingu intervuus VEB fondi teema taastõstatamist riigikogus reformierakonna mustamisena, eeskätt Siim ja Kaja Kallase osas. „VEB-fond. Kadunud raha“ autor Toomas Kümmel kritiseerib Jürgen Ligi osa ja senist lähenemist kadunud raha uurimisel.

Mingi väike tühine seltskond püüab ikka veel pärast kõike olnut rääkida VEB-fondi kohta absoluutset jama. Teisalt võib seda ju mõista: need, kelle peas müts põleb, ei saa enam kasutada möödunud primitiivseid valesid. Jäävadki üle skolastilised arutelud VEB-fondi seostest Nõukogude Liidu okupatsiooniga, õiguslikust järjepidevusest või seosest hiljutise valitsuse otsusega kirikutele kompensatsiooni maksmisest. Siinkohal tasub tsiteerida vene vanasõna: „Kotletid eraldi, kärbsed eraldi“.

Ansipi valitsuse koostatud eelnõus esitatud valed faktid olid võimalikud tänu sellele, et tõde VEB-fondi loo kohta hakkas selguma alles hiljem. Eelnõu koostamise ajal Jürgen Ligi juhitud rahandusministeeriumis lähtuti Vahur Krafti valedest, mida ta esitas pikkade aastate vältel avalikkusele, riigikogule ja kohtutele. Sissekulunud valedega loodeti ka seekord probleem lahendada.

Esimesena paljastas Vahur Krafti petukirja uueks Eesti Panga presidendiks saanud Ardo Hanssoni initsiatiivil tehtud keskpanga audit 2013.aasta alguses. Need paljastused rajasid tee riigikogu vastava uurimiskomisjoni moodustamiseks. Üheskoos sellega alustas VEB-fondis toimunu kohta auditi koostamist ka riigikontroll. Riigikogu uurimiskomisjoni ja riigikontrolli auditi lõpparuannete esitlemine toimus juunis 2014. Seega ei olnud riigikogul ja riigikohtul oma otsuste tegemise ajal tõest teavet VEB-fondis toimunu kohta ja see selgus alles hiljem.