Kesknoor kiidab Repsi: kui poleks põhikooli lõpuksameid, saaksid noored targemaks
Haridus- ja teadusministeeriumi avaldatud mõte lõpetada põhikooli lõpueksamid on igati õigustatud suund muutmaks paremaks noorte vaimset tervist ning võimekust. Eksamid ei näita teadmisi, vaid pingetaluvust ning põhikoolis õpitut tuleb noortel niigi edasistel sisseastumistel rakendada.
Minu seisukoht on, et eksamid näitavad üksnes pingetaluvust, kuid hoopis olulisemad on õpilaste argumenteerimisvõime, arusaam teemadest, lai silmaring ning seoste loomine õpitu ja „tegelikkuse“ vahel. Kahjuks ei näita neid aspekte ükski eksam ning ehk on 9. klassi eksamid oma ajale jalgu jäänud ning tuleks leida alternatiivne ja kaasaegsem meetod. Kui noor soovib edasi minna õppima gümnaasiumisse, on selleks sisseastumiseksamid, mis näitab põhikoolis õpitut. Mitu kuud hiljem toimuvatel põhikooli lõpueksamitel pole siis enam mõju. Kutsekoolides sisseastumisel vaadatakse hoopis hinnete keskmist - eksamid mängivad selles väga väikest rolli. Seega justkui polegi argumenteeritud põhjust 9. klassi eksamitele, vaid tegemist on mugava lähenemisega stiilis sest-alati-on-ju-nii-tehtud. Üheks mõtlemapanevaks kohaks on see, et nii 9. kui ka 12. klass on haridussüsteemis üles ehitatud eelneva õpitu kordamiseks, kuid eesmärgiks on siiski eksamite hea sooritus, mitte noorele uute teadmiste andmine. Kui poleks põhikooli lõpus eksameid, saaksid noored terve kevade, mis mõeldud kordamiseks, kasutada uute teadmiste omandamiseks
