„Pane puuk posti!” aitab välja selgitada Eesti kõige nakatumisohtlikumad kohad

Esimest korda peaks tekkima ülevaade, kus on suurem oht puugiga koos mõni haigus külge saada.

„Kõigepealt peseme puugi ära – puugivann, puugidušš, kuidas tahate öelda. Seejärel ootab puuk külmikus oma aega ja siis teeme temast puugikompoti või puugismuuti,” selgitas tervise arengu instituudi (TAI) viroloogialabori juhataja Julia Geller, endal hääl surmtõsine.

TAI korraldab sel aastal esimest korda suurt üle-eestilist puugiuuringut, milles puuke ei korja mõned üksikud spetsialistid, vaid oma osa saavad anda kõik Eesti inimesed.  Kampaania nimi on „Pane puuk posti!” ja suurde teadustöösse saab oma osa anda väga lihtsalt. Kui leiad endalt või oma loomalt puugi, siis tuleb see võimalikult tervelt ära noppida ning leiukoha andmetega varustatult TAI-sse saata.

Loe, kuidas puukide esinemist täpsemalt kaardistatakse ning mida põnevat laborijuhatajal meie puukide kohta pajatada on.