Tunne Kelam: oleks alandav, kui Eesti vanima erakonna sadulasse saaksid lihtsalt tuntuse alusel hüpata inimesed väljaspoolt

Seoses 13. aprilliks kavandatud Isamaa volikoguga soovin jagada kolme arutlusteemat.

Põhiprobleem Parempoolsete manifestiga on see, mida ta ei sisalda. See tühik on tõeliselt murettekitav ning tekitab küsimuse, mida nii nõrga teoreetilise pagasiga uued juhid reaalselt saavutada suudaksid. Püüda veelgi tõhusamalt jäljendada jõukaid lääneriike, Eesti tehniliselt tipptasemele kvalifitseerida ning isikliku vabaduse kasutamist avardada – need pole enam peavoolu eesmärgid.

Läänes, mida ikka veel eeskujuks seame, on kahe aastakümnega kerkinud võrratult tõsisemad probleemid – oht kultuurilisele identiteedile, püsiväärtuste kadumine, tõe relativiseerimine, ajalooliste põhirahvuste püsimajäämine migratsioonivooludes, sündivuse jätkuv langus, diktatuuririikide järjest jõulisem esiletõus, rahvusvahelise õiguskorra lagunemine, äärmuslike vähemuste domineerimine meedias ja kultuuriruumis.