KOLUMN | Margit Adorf: kui valida, kas istuda kodus või põgeneda elavate zombide eest, valiksin viimase

Mul on kõik hästi, sest mul on oma kodu, kus mulle meeldib olla. Aga kui muud enam ei oleks, kui ainult see üks pelgupaik, kas ma siis ka ikka tahaksin kodus olla?

Pandeemiast väsinud on ilmselt kõik, kuid lõppu sellele ei paistagi. Mõtlesin siin ükspäev, et kui peaks nüüd ära avaldama selle poolelioleva romaani, mis mul sahtlipõhjas tolmu kogub, siis kas tänase päeva täielikult muutunud maailmas peategelase probleemid enam oleksidki tõsiseltvõetavad. Kas nüüd peaks ära unustamagi kõik olnu nii nagu see kunagi oli ja häälestama end ümber uuele elukorraldusele, kus kaos valitseb ühtmoodi kõikide elus?

See on ulmefilmi stsenaarium, millest on saanud päriselu, ainult et me pole sellest veel aru saanud.