EKREsse kuuluv riigikogu liige ja ajaloolane Jaak Valge väitis 22. märtsil ERR-ile, et “Eesti tööviljakus moodustab 76 protsenti euroala keskmisest. Jääme alla ka näiteks Tšehhile, Sloveeniale, Poolale ja Leedule.”

KONTROLL | Valge väitis, et välistööjõu kasutamine pärsib tööviljakuse tõusu ning sunnib eestlastel otsima tööd välismaal. Kontrollime, kas tõesti moodustab Eesti tööviljakus vaid 76 protsenti euroala keskmisest ning kas Tšehhis, Sloveenias, Poolas ja Leedus on asjad paremini.

Tööviljakus on majandusliku seisu mõõdik, kus mõõdetakse toodangu ja kulutatud tööaja või töötanud inimeste arvu vahelist suhet.

Euroopa Komisjoni statistikaamet koondab andmeid Euroopa tööviljakuse kohta. Valge on oma artiklis ise viidanud Euroopa Komisjoni andmetele, ent ta ei too välja, mis aasta võrdlusega on tegu.

Seega vaatame kõige värskemaid andmeid, mille kohaselt oli 2021. aastal Eesti tööjõuviljakus 84,8 punkti. 19 riigist koosneva euroala keskmine tööviljakus oli samal ajal aga 104,9 punkti. Seega moodustab Eesti tööviljakus tegelikkuses 80,8 protsenti euroala keskmisest.

Kui võrrelda Eestit varasemalt mainitud riikidega, selgub et tegelikult on tööviljakusega Eestist eespool ainult Tšehhi, kus anti tööviljakuse hinnanguks 85,5 punkti.

2021. aastal on Eesti aga möödunud Sloveeniast, Poolast ja Leedust, kelle skoorid olid vastavalt 84, 82,3 ning 83,4 punkti.

Eesti tööviljakus on alates 2016. aastast jätkuvalt tõusnud, sama trend on olnud ka neljas võrreldud riigis. Eesti, Poola ja Leedu tasemed on üldiselt olnud väga sarnased. Näiteks 2016. ja 2018. aastal oli Eesti tase Leedu omast kõrgem, ent 2017. ja 2019. aastal juhtis Leedu. Samas on näiteks Sloveenia alates 2016. aastast iga aasta Eestist rohkem punkte saanud, ent 2021. aasta oli esimene, mil Eesti mööda läks. Seega mõnel varasemal aastal võis Valgel õigus olla, aga kui arvestada kõige värskemaid andmeid, on Eesti tase kõrge ning edestab mitmeid Euroopa riike.

OTSUS | Nii ja naa.

PROJEKTIST | Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid