Kliimamuutuste mõjul liiguvad soojemate alade liigid põhja poole, siinsetest soojalembesemad hakkavad paremini paljunema ja rändlinnud ei kipu enam rändama. Kuidas mõjutab aga muutuv kliima lendoravat, keda kaitstakse meil ka katusliigina paljude teiste sarnast elupaika nõudvate hüvanguks?
Eile õhtul kuulutati Brüsselis välja tänavuse Euroopa aasta puu konkursi võitja, kelleks sai ülekaaluka häälteenamusega Fabrykanti tamm Poolast. Eestit esindanud Reigi pöök jäi 13. kohale.
Kui Tallinn on linn, mis ei saa kunagi valmis, siis Rail Balticust on kujunemas projekt, mis õieti alatagi ei jõua.
Värske IPCC sünteesiraport koputab poliitikute ja finantsmaailma südamele – vaja on otsustavalt rohkem investeerida kõigesse, mis aitab kliimamuutusi pidurdada ja nendega kohaneda. Teine oluline muutus on senisest suurem arvestamine inimesega, eriti nõrgematega, kes kannatavad muutustes kõige enam.
„Iga kord, kui mikrofonil nuppu vajutan, tean, et räägin 450 miljoni inimese eest,“ ütleb Annela Anger-Kraavi, kes esindab kogu Euroopat ÜRO kliimaläbirääkimistel. „See on tohutu vastutus. Sa mõtled inimestele, mitte mingitele huvidele.“
Keskkonnaaktivist Greta Thunberg protesteerib koos saamidega Norras tuulegeneraatorite vastu, mis nende hinnangul riivavad põlisrahvaste õigusi.
Soome on on teel süsinikuneutraalsuse poole, kuid kokkulepitud heitkoguste vähendamisest kliimaeesmärgi täitmiseks siiski ei piisa.
Heitlikud ilmad ei heiduta rasvatihaseid, kes nagu tellitult lasid juba jaanuari viimastel päevadel kuuldavale kevadele viitavaid laulujuppe, millest tuntuim on ehk sitsikleiditamine.
Peame kliimaeesmärkide täitmiseks Euroopas istutama 3 miljardit puud. Enne on aga vaja välja selgitada selle mõjud elurikkusele ja süsinikuvarudele. Teadusuuringuid kiirekasvulistes metsaistandikes on viimase kahekümne aasta jooksul teinud Eesti Maaülikool.
Kas me teame, kui palju meil tegelikult on metsa? Kas raiemahu hinnangud on õiged? Miks mets ei suuda täita talle pandud süsinikueesmärke? Kõigile neile küsimustele annab vastuse metsastatistika. Aga seda vaid juhul, kui mõõtmised-arvutused on õiged.
Isegi teadlaste ja teiste metsaspetsialistide, eriti aga lihtsalt asjaarmastajate vahel peetakse vahel tulisekski paisuvaid vaidlusi nn vana metsa rolli üle rohepöörde kontekstis.
Uue aasta algul tärkas lootus, et viis aastat ette valmistatud metsanduse arengukava saab lõpuks kinnitatud. Kuigi valitsuses jõuti kokkuleppele, siis riigikogus lahvatasid taas poliitilised erimeelsused ja dokument pannakse nüüd valimiste eelseks ajaks ootele.
Kõigi erakondade kandidaadid on mures selle pärast, et põletame liialt palju puitu ega väärinda seda piisavalt. Asi läheb huvitavaks siis, kui uurida, mida lahendusteks pakutakse.
Ebavõrduse vähendamiseks tuleks 2030. aastaks miljardäride arvu poole väiksemaks kärpida, leidis Oxfami raport.
Mitu miljonit ruutkilomeetrit Amazonase vihmametsa on raie ja tulekahjude tõttu elujõudu kaotanud, leidis teadusuuring.
Homme toimub Tallinnas Eestimaa Looduse Fondi korraldatav metsakonverents, mille juhatab juba täna sisse Saksamaal tehtud metsafilm.
Rünnatavas riigis liitus mullu koristustalgutega ligi 120 000 inimest ja loodust puhastati isegi sõjatsoonides.
Kolm suurt Eesti ettevõtet – Ragn-Sells, Tallinna Sadam ja Utilitas – on osa neist, kes on pannud seljad kokku ja võtnud rohepöörde oma südameasjaks. Need ettevõtted leiavad, et rohepööre on Eesti majandusele ja ühiskonnale suur võimalus ning tegemist on Eesti konkurentsivõime küsimusega. Saates rää...
Leedulane Virginijus Sinkevičius on Euroopa Komisjonis keskkonna, ookeanide ja kalanduse valdkonnas sama tähtis mees, kui meie Kadri Simson energeetika alal. Ta lubab, et raha ja toit Euroopast otsa ei saa, vähemalt mitte roheleppe tõttu.
Euroopa Liidu pikaaegne kliimapoliitik Connie Hedegaard ütleb, et kui taastuvenergiasse praegu ei investeerita, siis kümne aasta pärast on alles vaid halvad lahendused, mis inimeste elu tugevasti häirima hakkavad.
Teisipäeval oli Riigikogus esimesel lugemisel metsanduse arengukava eelnõu, mille küsimuste voorus süütas keskkonnaminister Madis Kallas lootuse, et Eestile võib paljude hinnangul ülejõukäivatele süsinikusidumise eesmärkidele veel leevendus tulla.
Täna toimus riigikogus metsanduse arengukava esimene lugemine. Vaatamata tulistele vaidlustele eelnõud läbi ei kukutatud ning on lootus, et veel see riigikogu koosseis viis aastat menetletud dokumendi vastu võtab.
„Kliima muutub, see on selge,“ ütleb Mart Loog. „Peame lähikümnenditel midagi ette võtma. Selle ajaga me kaheksat miljardit inimest vähem tarbima ei õpeta. Ainult teaduse abil saab asja parandada.“
Tiitli andsid Tallinnale üle Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Virginijus Sinkevičius ja eelmise aasta rohepealinna Grenoble´i linnapea Éric Piolle.
Valimisstaabis on täna külaliseks Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu, kes arutleb, miks ikkagi on partei toetus üpris madal ja mis on sihid riigikogu valimistel.
Läti väikelinn Jēkabpils kannatab suurte üleujutuste all, millesuguseid pole Baltimaades aastakümneid nähtud.
Metsanduse arengukava ümber on vaieldud üle viie aasta, mille sisse jääb ka kaks aastat, mil kava oleks juba kehtima pidanud. Täna oli ajalooline hetk, mil kava läbis edukalt valitsuse, riigikogu juhatuse ning keskkonnakomisjoni. Esimene lugemine riigikogus tuleb 24. jaanuaril.
On lootus, et viis aastat kirgi kütnud metsanduse arengukava aastani 2030 kinnitatakse lõpuks ära.
Teadlaste sõnul muudab kliima soojenemine äärmuslike ilmastikuolude esinemise tõenäolisemaks.
