Looduskaitsjate hinnangul on Eesti selline käitumine lubamatu, arvestades Läänemere halba seisukorda, mida Eesti riik on lubanud parandama hakata.
Valitsusel on plaanis suur jäätmereform, aga riiklikku kava lugedes kerkib rohkem küsimusi kui vastuseid. Samuti on segane, mis probleemi üldse lahendama asutakse.
PÄEVA FOOKUS | Jäätmereformil on monopolita suurem õnnestumisvõimalus.
„Olukord, kus suvaline Hiina laev lohistab ankruga trassid puruks, võib väga kiiresti korduda,“ hoiatab teaduste akadeemia president Tarmo Soomere.
Linnugripp on juba kuid surmanud Lõuna-Jäämeres asuvatel saartel paiknevaid linde ja loomi. Nüüd on aga gripp jõudnud Antarktika mandriossa. Teadlased hoiatavad, et kui viirusesse hakkab surema massiliselt pingviine, võib sellest saada üks suurematest looduskatastroofidest.
Nii mõnedki algajad seenesõbrad on imestanud, pannes korvi kenad kollased või punased puravikud ja leides sealt kojujõudes sinised või suisa mustad seened. Ei maksa ehmuda, see on paljude seente täiesti normaalne käitumine ja võib seenelisele isegi kasulik olla.
Puidukasutuse kogumaht oli 17,72 miljonit kuupmeetrit, mis on 2020. aasta mahust üheksa protsenti suurem. Selle tingisid rekordiliselt kõrged väliskaubandusmahud – impordimaht oli 5 miljonit kuupmeetrit ja ekspordimaht ulatus 11,4 miljoni kuupmeetrini, 2022. aastal mahud siiski taas vähenesid.
Veel täna ja homme saab anda oma hääle Maalehe lemmiku valimiseks parima metsamajandaja konkursil. Võitjad selguvad Kogu Pere Metsapäeval sel laupäeval Tõrvas, kus toimub palju muudki põnevat.
Jaapani valitsus teatas, et neljapäeval alustatakse 2011. aastal kahjustada saanud Fukushima tuumajaama jahutusvee ookeani laskmist.
Soomes on teadlased välja töötanud täiesti uudse e-naha, mille kasutusvõimalused on alates südameuuringutest lõpetades laiatarbeelektroonikani. Varem ühekordselt kasutatud elektroode saab nüüd materjalina taaskasutada või komposteerida.
Selles Hiiumaa mustikametsas saab tõepoolest püsimetsandust arendada. Eriti kui endal on just parasjagu nii vähe materjali vaja, et ehitada palkmaju ning teha restaureerimistöid. Just sellega Rein Jürimäe Hiiumaal ongi 24 aastat tegelenud.
Esialgu oli Janar Jaaniste metsasiil läbipääsmatu rägastik, polnud näha 10 meetri kauguselegi ja liikuda seal oli võimatu. Peamiselt kasvasid seal vanad kuused, millest suur osa oli vanadussurma surnud ja mis veel elus, selle võttis ürask. Praeguseks on samasse koha nagu imeväel kerkinud muljetavald...
Eesti metsadesse istutatavatest puutaimedest kümnendik kasvatatakse Eesti seemnest välismaal. Kas need on ikka siin kõige paremini kasvavad kodumaised puud või tuleks nende sisseveost hoiduda?
Kui suur osa endisi talumaid on metsa kasvanud heina- ja põllumaad, siis Jaan Põrkile kuuluvad sadakond hektarit Valgamaa kõige alumises otsas ongi põline metsamaa. Tema eesmärk on säilitada esivanemate metsad heas seisus ning hoida järjepidevust.
Otepää kõrgustiku küngaste ja orgude vahel sirguvad kuusenoorendikud, vahel veidi leppa, kaske, haaba ja erksaid põdrakanepitutte. Kui Saarte pere aastal 1992 selle metsa oma kätte sai, oli tegu väga halvas seisukorras vana kuusikuga, kus enamik puid oli juba pikali maas ja iga torm lükkas neile lis...
Sarnaselt metsi lauluga täitvate väike-lehelindude või metsvintidega on ka salu-lehelind üks meie agaramaid lauljaid. Teda ei sega sugugi keskpäevane leitsak, vihm ega vali tuul ja nõnda aprilli lõpust juulikuuni.
„Kui jalakas on nakatunud seenega, siis puu sees arenev seeneniidistik paljuneb kiiresti ning lõpptulemusena puu tapab haigusega võitlemisel iseennast ära,“ kirjeldab Kadrioru pargi juhataja Ain Järve jalakasurma, mille tõttu tuleb hakata pargis puid maha võtma. Ja ka mujal Tallinnas.
Viimastel aastatel räägitakse Eestis üsna palju biotootmisest ja puidu rafineerimisest, et kehvemat puitu paremini väärindada ning lisandväärtust kasvatada. Kuid kas nende mõistete taga on ka käegakatsutav kasu tavainimesele?
Läbi sajandite on metsaomanik olnud see, kes otsustab, kui palju, kuidas ja kellel oli luba raiuda. Põhjuseid, miks raieid piirata, on olnud aga mitmeid.
Fredi Vilumets toimetab kümnehektarilises metsas, mis asub Ida-Virumaal. Vaade avaneb otse tuhamägedele ja mets kasvab allmaakaevanduste peal. Õõnestatud maapind metsa muul moel ei mõjuta, kui et kohati tekivad vajumised ja millegipärast arvavad ümbruskonna elanikud, et tekkinud augud on parajad prü...
„Mul on häbi olla inimene. Ma ei tea ühtegi teist loomaliiki, kes meelega hävitab enda kodu,“ ütleb 23aastane Elliot Lään ehk teise nimega rohekodanik, kes on võtnud enda missiooniks tuua loodus linnaruumi tagasi.
Eesti metsavarude värsked andmed näitavad, et Eestis on metsamaaga kaetud üle poole (2,33 mln ha) riigi pindalast ning kaitsealuste metsade osakaal on kasvanud 31% protsendini. 2022. aasta raiemaht ulatus eksperdihinnangu järgi 11,4 miljoni m3-ni. Riigimetsas püsis raiemaht eelmise aasta tasemel.
Tormi murtud puud on kerge saak üraskitele – just seal saavad sageli kahjustused alguse. Maaülikooli teadlased uurisid, mis juhtub edasi.
Uus hiiglaslik kasvuhoone Võrtsjärve lähistel meenutab katedraali. Koguduseks on pisikesed puuseemikud, kes seal idanevad ja kasvavad, et lõpuks metsa jõuda. See pole ainus uus metsataimla, mis hiljuti rajatud.
Looduspõhiste süsinikkrediitide arendaja 1MT Nation OÜ kaasas Eesti investoritelt miljon eurot ja tipptasemel metsandusvaldkonna kompetentsi. Investorite hulgas on pikaaegse metsatööstuse kogemusega Margus Kohava ning puitpelletite tootja Warmeston OÜ.
Populaarse metsandusele suunatud looduskaitseaktivistide sotsieaalmeedialehekülje Eesti Metsa Abiks Facebooki leht kannab nüüd uut nime Hoiame Loodust. Muudatusi on ka aktiivis.
Üraskirüüste Suurel Munamäel jätkub. Et sellele oleks võimalik piir panna, tegi Rõuge vald ettepaneku armastatud vaatamisväärsus arvata sihtkaitsevööndist leebema režiimiga piiranguvööndisse, kus oleks lubatud mõningad metsatööd.
Kliimamure kimbutab paljusid, kuigi sellele pööratakse vähe tähelepanu. Tegemist on reaalsest probleemist ajendatud reaktsiooniga, mille all kannatavad peamiselt noored.
Seeneproteiinid, nanomaterjalid ja biostimulaatorid - Eesti ettevõtted arendavad maailmatasemel tehnoloogiaid. Oluliseks toormaterjaliks on puit, mida vääridades saab seente abil raketikütust teha.
