Nii mõnedki algajad seenesõbrad on imestanud, pannes korvi kenad kollased või punased puravikud ja leides sealt kojujõudes sinised või suisa mustad seened. Ei maksa ehmuda, see on paljude seente täiesti normaalne käitumine ja võib seenelisele isegi kasulik olla.

Mari Kartau
Soome kirurg tuli Eestisse kivise maa sisse kraave kaevama
KONKURSI „PARIM METSAMAJANDAJA 2023“ KANDIDAAT

Soome arst ja jahimees Matti Ilmari Kauko ostis 24 aastat tagasi Lääneranna vallas Pärnumaal koha jahisõbra soovitusel suvekoduks, kus saab jahikoeri pidada. Algne plaan ka turismitalu pidada jäi kiratsema ja praeguseks majandab ta hoopis 60 hektarit metsa.

Mari Kartau
Vaata, miks peaks võsa niitma just augustis ja kaduneljapäeval!
KONKURSI „PARIM METSAMAJANDAJA 2023“ KANDIDAAT

Künnapuud peetakse haruldaseks, aga Malle ja Hugo Tomsoni metsas Pärnumaal moodustub sellest samasugune võsa, nagu tavaliselt sarapuust. Neil on 18 hektarit metsa kasvanud vanu põllumaid, kus toimetatakse metsa heaperemeheliku kasutamise tähe all.

Mari Kartau
Professionaalne metsamajandaja, aga ei istuta. Miks? (1)
KONKURSI „PARIM METSAMAJANDAJA 2023“ KANDIDAAT

Tiina Ruuli metsandik Pärnumaal koosneb nii tema enda kui abikaasa esivanemate talukohtadest, ümbruskonnas on maid ka juurde ostetud. Kuna mõlemad töötasid varem riigimetsas ja on metsandusharidusega, siis on see loogiline erialase tegevuse jätk.

Mari Kartau
Metsagrupis eelistatakse looduslähedasi segametsi
KONKURSI „PARIM METSAMAJANDAJA 2023“ KANDIDAAT

Sageli arvatakse, et suur metsaomanik sihib vaid kasumit ega hooli loodusest. Metsagrupp OÜ kohta seda öelda ei saa, sest puiduvarumise kõrval kaitstakse põlispuid, peetakse linnurahu ja tehakse koostööd teadlastega. Kinnistuid on Metsagrupil üle Eesti, portfellis on 8780 hektarit ja see kasvab pide...

Mari Kartau
Tallinna mehel on Läti piiri ääres oma metskond (3)
KONKURSI „PARIM METSAMAJANDAJA 2023“ KANDIDAAT

Kui suur osa endisi talumaid on metsa kasvanud heina- ja põllumaad, siis Jaan Põrkile kuuluvad sadakond hektarit Valgamaa kõige alumises otsas ongi põline metsamaa. Tema eesmärk on säilitada esivanemate metsad heas seisus ning hoida järjepidevust.

Mari Kartau
Maalilisel kuppelmaastikul kasvab särtsakas kuusepõlvkond
KONKURSI „PARIM METSAMAJANDAJA 2023“ KANDIDAAT

Otepää kõrgustiku küngaste ja orgude vahel sirguvad kuusenoorendikud, vahel veidi leppa, kaske, haaba ja erksaid põdrakanepitutte. Kui Saarte pere aastal 1992 selle metsa oma kätte sai, oli tegu väga halvas seisukorras vana kuusikuga, kus enamik puid oli juba pikali maas ja iga torm lükkas neile lis...

Mari Kartau

Sarnaselt metsi lauluga täitvate väike-lehelindude või metsvintidega on ka salu-lehelind üks meie agaramaid lauljaid. Teda ei sega sugugi keskpäevane leitsak, vihm ega vali tuul ja nõnda aprilli lõpust juulikuuni.

Karl Adami

Kuigi võib tunduda, et rõkkavat linnulaulu on küll ja veel, on tippaeg nüüdseks seljatatud ning ajapikku jääb lõõritajaid päev-päevalt vähemaks. Pea juuli keskpaigani võib mitmel pool aga kuulda käosulaseid, kel on varasuvises linnukontserdis üks kandvamaid rolle.

Karl Adami

Varbola lasteaed-algkool on Märjamaa vallas kõige pisem kool, kus õpib neljas klassis üheksa last. Siiski pole neil erinevalt paljudest teistest väikestest suurt sulgemishirmu seni olnud.

Mari Kartau

Tänaseks on juba suur hulk rändureid jõudnud end sisse seada nii niitudel, rabades, laidudel kui metsadeski. Kui ei vuhise kõle ja tugev tuul, kostitavad nii mõnedki neist ümbruskonda lauluga. Sellega üritavad praegu meelitada emaslinde ja kuulutada territooriumi piire ka lepalinnud.

Karl Adami