Olav Maran: tõde on minu jaoks olulisem kui kunst

Legendaarne maalikunstnik Olav Maran jutustas sel kuul saabuva 80. sünnipäeva eel, kuidas ta tegi 1960-ndate lõpus oma elus otsustava pöörde ja koges ülima tõe otsingul vaimulikku uuestisündi.

Meie kultuurilugu tunneb kaht täiesti erinevat Olav Maranit. 1960-ndatel oli ta juhtiv avangardist. Praegu on Maran vanameister, vaikelu sünonüüm eesti kunstis, kes on nüüdseks oma algusjärgu otsingud seljataha jätnud. Miks? Mustvalge vastus on: ta sündis uuesti. Maran leidis 1968. aastal Jumala ja pärast seda ei olnud enam eelmist Olav Maranit. Kunstnik rääkis Eesti Päevalehele oma otsingutest ja suurest avastusest, mis mõjutas ta elu ja loomingut. Maran on treenitud mälu, sügavuti mineva analüüsivõime, selgete põhimõtete, täpselt mõõdetud lausekäikudega. Kohtusin temaga kordi, palusin tal otsingust ja leidmisest jutustada. See kestis tunde, valged päevad veeresid hämarateks õhtuteks. Lugu ise on siin.