Portaal Vanglaplaneet avaldas 12. juulil artikli pealkirjaga „Dr. Peter McCullough: lahangute uuring näitab, et 74% surmajuhtumitest on seotud COVID-19 süstidega“. Nagu suur osa kõikidest Vanglaplaneedi artiklitest, on ka see refereeritud USA paremäärmuslikult vandenõuteooriaid levitavalt veebilehelt InfoWars.

„Dr Peter McCullough, ettevõtte The Wellness Company juhtivteadur koos oma meditsiinilise peanõukoguga avaldas 6. juulil 2023 mainekas teadusajakirjas The Lancet plahvatusliku teadusliku uurimuse,“ seisab ühes teises populaarses Facebooki postituses.

„McCullough selgitas, et uuring tehti koostöös Michigani rahvatervise kooli kraadiõppuriga ning nad vaatlesid 44 dokumenti, mis sisaldasid kokku 325 lahangut. Seejärel edastas dr McCullough kõikide lahangute üksikasjad kolmele arstile, kes on patoloogiliste näidiste uurimise eksperdid, et kontrollida, kas tema kahtlus, et surmajuhtumites on süüdi Covidi süstid, on õige,“ seisab Vanglaplaneedi artiklis.

„Peale seda, kui ka teised arstid olid andmeid uurinud, ütles dr McCullough: „Me leidsime, et 73,9% kõigist juhtumitest oli vaktsiin surma otseseks põhjuseks või aitas see oluliselt suremusele kaasa. Surmajuhtumid esinesid nädala või kahe jooksul pärast viimast süstimist“,“ jätkub artikkel.

Kuidas on tegelikult?

5. juulil riputati teadusajakirja Lancetiga seotud eeltrükiste serverisse Social Science Research Network (SSRN) üles käsikiri pealkirjaga „Süstemaatiline ülevaade lahkamistulemustest pärast COVID-19 vaktsineerimist“. Käsikirjas analüüsiti COVID-19 vastu vaktsineeritud inimeste lahkamise aruandeid, järeldades, et 73,9% nendest surmajuhtumitest olid „otseselt tingitud COVID-19 vaktsineerimisest või sellele oluliselt kaasa aidanud“.

Käsikirja autorite seas on mitu inimest, kes on varasemalt levitanud jõuliselt koroonaviiruse ja -vaktsiinide kohta valeinformatsiooni. Nende hulgas Harvey Risch, Roger Hodkinson ja William Makis.

Kuus käsikirja autorit üheksast seotud äriettevõttega The Wellness Company, mis müüb toidulisandeid, mis peaksid väidetavalt kaitsma vaktsiinikahjustuste eest.

Üks käsikirja autoritest, Peter McCullough, on selle ettevõtte juhtivteadlane. Eelmisel aastal soovitas Ameerika Sisehaiguste Meditsiini Nõukogu (The American Board of Internal Medicine) McCulloughi sertifikaat tühistada tema valeväidete tõttu koroonavaktsiinide kohta.

William Makise nime juures on käsikirjas märgitud, et ta on seotud Cross Cancer Institute’ga. Ent tegu on lugeja eksitamise ja valeandmete esitamisega. Ta jäi juba 2016. aastal oma litsentsist ilma ja asutuse veebilehel pole teda mainitud.

Lanceti grupp on 2018. aastast teinud koostööd SSRN-i eeltrükiste serveriga, mis on platvorm avaldamata uuringute üle arutamiseks. SSRN-i veebilehel seisab hoiatus, et käsikirjad „ei ole Lanceti publikatsioonid ega tingimata Lanceti ajakirjas ülevaatamisel“. Seetõttu ei vasta tõele väide, et tegu on Lanceti teadusartikliga.

SSRN-i veebileht selgitab ka, et käsikirju „ei tohiks kasutada kliiniliste otsuste tegemiseks ega teadusuuringutest tavapublikule aruandmiseks, ilma et oleks rõhutatud, et need on esialgsed uuringud ja neid ei ole eelretsenseeritud“.

Käsikiri eemaldati SSRN-i serverist järgmisel päeval pärast selle üleslaadimist. Lanceti selgitus oli, et „uuringu järeldusi ei toeta uuringu metoodika“.

Need käsikirjad on varajases staadiumis uurimistööd, mida ei ole eelretsenseeritud. Iga tõsiseltvõetav teadusuuring peab olema läbinud eelretsenseerimise (peer review) ja avaldatud teadusajakirjas, millest kumbagi tehtud ei ole.

Käsikirja eemaldamise järel hakkasid ilmuma intervjuud ja artiklid McCulloughiga, mis kogusid populaarsust sotsiaalmeedias. Sedasi jõudsid skandaalse „lahkamisuuringu“ järeldused ka Eesti alternatiivportaalidesse ja sotsiaalmeediasse.

Käsikirja sisu uurides selgub, et selle metoodika on vigane ja ei vasta teadusstandarditele. Käsikirja järeldused pole piisavad tuvastamaks põhjuslikku seost koroonavaktsiinide ja surmade vahel, kirjutas väljaanne Health Feedback.

Vigane metoodika viib põhjendamata järeldusteni

Kui inimene sureb pärast koroonaviiruse vastu vaktsineerimist, ei ole see piisav, et teha järeldusi vaktsiinide ohutuse kohta. Inimese surma võivad põhjustada sajad teised põhjused ka siis, kui ta on saanud koroonavaktsiini. Need on näiteks vanus ja kaasnevad terviseprobleemid.

Kuigi põhjusliku seose näitamiseks on tõesti vajalik ajaline seos vaktsineerimise ja surma vahel, siis ainuüksi sellest ei piisa.

McMasteri ülikooli meditsiini- ja terviseuuringute meetodite professor Mitchell Levine selgitas väljaandele Logically Facts, et juhtumiaruannete süstemaatiline läbivaatamine ei ole metoodika, mille abil saaks sellist uuringut läbi viia. „Juhtumiaruanded on põhjuslike või muude seoste hindamiseks täiesti kasutud,“ ütles Levine.

Tema sõnul peaks säärane uuring (vähemasti) võrdlema vaktsineeritud inimeste lahkamise tulemusi vaktsineerimata kontrollrühma omadega. Käsikirja autorid asusid selle asemel spekuleerima oletatavate põhjuste üle, miks vaktsiinid olevat põhjustanud nende inimeste surma.

Algusest peale kallutatud

Käsikirja teksti järgi oli eesmärk tuvastada võimalikud põhjuslikud seosed koroonaviiruse vastase vaktsineerimise ja surmade vahel. Autorid otsisid juba varem avaldatud lahkamisuuringuid inimeste kohta, kes surid pärast koroonaviiruse vastu vaktsineerimist.

Käsikirja autorid tuvastasid 134 uuringut, millest valisid oma kriteeriumidele vastavalt 44. Need hõlmasid kokku 325 lahkamist. Seejärel vaatasid kolm arsti kõik juhtumid läbi, et teha kindlaks, millised surmajuhtumid võisid olla otseselt seotud koroonavastase vaktsineerimisega. Nad järeldasid, et 73,9% (240) surmajuhtumitest, millest enamik leidis aset ühe nädala jooksul pärast vaktsineerimist, „olid seotud surmava vaktsiinikahjustuse sündroomiga“.

Seega jätsid autorid kõrvale enamuse ehk 90 nende otsingus tuvastatud uuringut. 25 uuringut jäeti välja, sest nendes ei viidud läbi lahkamist või nad ei sisaldanud infot selle kohta, kas uuritud inimesed olid vaktsineeritud. Ülejäänud uuringud jäeti välja ilma selgete põhjusteta.

„Nii suure hulga uuringute kaasamine või väljajätmine võib tulemusi oluliselt muuta ja seetõttu ei tohiks seda teha ilma teadusliku põhjenduseta,“ kirjutas väljaanne Health Feedback.

Autorite sõnul jätsid nad valimisse „kõik lahkamisuuringud, mis hõlmavad võimaliku surma põhjusena COVID-19 vaktsiine“. Säärane määratlus koos segaste välistamiskriteeriumidega näitavad, et valimi koostamisel olid autorid tõenäoliselt erapoolikud.

Autorid väitsid samuti, et „selles ülevaates hinnatud COVID-19 vaktsiinist põhjustatud surmajuhtumite suur arv on kooskõlas mitme uuringuga, mis käsitlevad vaktsineerimisjärgset ülemäärast suremust“. Väite tõestuseks viitasid nad Pantazatose ja Seligmanni (2021) tagasi võetud uuringule ja käsikirjale, mis oli samuti eelretsenseerimata ega polnud avaldatud teadusajakirjas.

Faktikontroll on varem korduvalt lükanud ümber koroonavaktsiinide kohta levivad valeväited ja pseudouuringud. Loe näiteks siit, siit, siit ja siit.

Otsus: vale. Väidetav uuring ei olnud eelretsenseeritud ega avaldatud teadusajakirjas The Lancet. Kasutatud metoodika ei toetanud järeldusi surmade ja koroonavaktsiinide vahelise põhjusliku seose kohta.

Maia Uusküla, Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja

Eestis kasutusel olevate COVID-19 vaktsiinidega läbiviidud kliinilistes uuringutes ei seostatud surmajuhte vaktsiinidega. Kliinilistes uuringutes sai erinevat vaktsiini üle 100 000 inimese. Ka pikaajalistest jätku-uuringutes ei ole tuvastatud ühtki vaktsiiniga seostatavat surmajuhtu.

Eestis on COVID-19 vaktsiinide puhul saadetud 47 kõrvaltoimeteatist, millega anti teada vaktsineerimisejärgsest surmast. Kõrvaltoime teatise puhul on Ravimiametil ligipääs väga piiratud andmetele (saame anda hinnangu vaid nende andmete põhjal, mida teataja soovib Ravimiametiga jagada). Nende teatiste hindamise põhjal leidis Ravimiamet, et 8 juhul ei saa seost vaktsiini ja surmaga lõppenud terviserikke vahel välistada, kuid ka ei kinnita seose olemasolu andmete vähesuse tõttu teatisel.

Vabatahtliku teatamise raames saab teatada kõigest, ka vaktsiiniga absoluutselt mitteseotud surmajuhtudest.

Kui võtta aluseks vaktsiinikahju taotlused, siis Tervisekassa on Ravimiametile edastanud tänase seisuga 45 taotlust, kus taotleja on seostanud kahjukannataja surma COVID-19 vaktsiiniga. Ravimiamet on tänase seisuga neist taotlustest hinnanud 35, kõigil juhtudel Ravimiameti hinnangul surmaga lõppenud reaktsioonide põhjuslik seos vaktsiiniga tõenäoliselt puudub. Neist ühe taotluse puhul on esitatud täiendavad andmed ja hindamine jätkub.

2023. a maikuu seisuga on Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides manustatud umbes 768 miljonit vaktsiiniannust. Kõrvaltoime teatisi saadeti selle ajaga 1,7 miljonit, neist 12000 teatises anti teada surmaga lõppenud reaktsioonidest. Nagu eespool kirjas, teatisega esitatud surmajuhtum ei pruugi olla vaktsiiniga põhjuslikult seotud.

COVID-19 vaktsiinide kõrvaltoimed on üldjuhul kerged ja lühiajalised. Siiski on COVID-19 vaktsiinidega seostatud üksikuid ja väga harva esinevaid kõrvaltoimeid, mis õigeaegse ravita võivad lõppeda surmaga.

Adenoviirusvektor-vaktsiinidele (Vaxzevria ja JCovden) on selliseks teadaolevaks kõrvaltoimeks trombotsütopeeniaga tromboosi sündroom (TTS). 2023. a maikuu seisuga on Vaxzevria ja Jcovdeniga vaktsiinidega seoses ülemaailmselt teatatud umbes 900 trombotsütopeeniaga tromboosi juhtumist, millest umbes 200 lõppes surmaga. Eestis on teatatud kahest TTS juhust, millest üks lõppes surmaga.

mRNA vaktsiinide (Comirnaty, Spikevax) aga ka Nuvaxovidi ja Jcovdeni vaktsiini teadaolevaks kõrvaltoimeks on südamelihase ja/või -pauna põletik, mis üldjuhul tekib mõne päeva jooksul ja on olemuselt kergekujuline. Siiski on teada üksikuid juhtumeid, kus kiirelt pärast vaktsineerimist on tekkinud äge südamelihase põletik, mis ilma ravita on lõppenud surmaga.

Patsiendid peavad ennast jälgima vaktsineerimise järgselt paari nädala jooksul ning südamelihase põletikule viitavate sümptomite tekkimisel pöörduma arstile. Õigeaegse ravi korral on need seisundid efektiivselt ravitavad.

COVID-19 infektsiooni või teiste viiruste põdemise korral on oht kordades suurem saada südamelihase ja/või -pauna põletik. Samuti on trombi- ja teiste tüsistuste tekke risk COVID-19 infektsiooni põdedes kordades suurem.

Pandeemia ajal oli kõigi Eestis kasutatud vaktsiinidest saadav kasu suurem vaktsiiniga seotud võimalikest riskidest ehk kõrvaltoimetest. Juba mõnda aega enam massvaktsineerimist ei tehta, soovitatakse vaktsineerida COVID-19 riskigruppi kuuluvaid inimesi, mis annavad efektiivse kaitse raske COVID-19 haiguse ja sellest tingitud surma eest.