Andrus Tuisk: varakristlastest märtreid sõid lõvid lõunaks. Aga millega riskivad praegused poliitilised gladiaatorid?
(65)Poliitikud „riputavad ennast ristile“, müües meile lugu, et nad vaesekesed „kannatavad“ meie eest. Sinu eest, minu eest.
Nägin hiljuti Margus Tsahkna intervjuud, kus ta kirjeldas vajadust kärpida, ja võib-olla ka veel makse tõsta, ning seejuures meenutas aastat 2008. Et tol ajal olid ka rasked ajad aga inimesed istusid õhtuti „Aktuaalse Kaamera“ ees ja ootasid halbu uudiseid, ootasid maksutõuse, sest inimesed said aru, et seda kõike oli vaja teha. Ja Tsahkna vaatest peaks inimesed ka nüüd sarnaselt käituma.
No kallis Margus, akna taga ei ole enam 2008. aasta. Nii nagu praeguseks hetkeks on vastu võetud kooseluseadus ja varsti vihakõneseadus, nii on ka inimesed loobunud õhtuti AK taga istumisest rõõmsate nägudega, kui nad seda üldse enam vaatavad, ja ootamast mingeid uudiseid valitsuselt (maksutõusu kohta). Ajad on muutunud, ühiskond on lõhenenud, märka seda.
Aga ei. Häälevärinal seletatakse oma kohusest teha raskeid otsuseid.
Millised need rasked otsused ikkagi on? Kas see oli raske otsus, kui te kaotasite „maksuküüru“, andes sellega rikastele raha juurde? Aga samas pole raha, et maksta õpetajatele normaalset palka! Aastal 2023!
Puutusin ühe projekti raames see sügis kokku koolisüsteemi gümnaasiumiastmega ja selgus, et koristaja võib saada rohkem raha, kui mõni õpetaja.
WTF, mutt mopiga saab rohkem raha, kui magistri kraadiga õpetaja!
Antagu mulle andeks, aga vähem värvikalt ei saa ma kirjeldada olukorda koolides. Rohkem värvikalt kirjeldada aga ei lase trükimust.
Varakristlased hüüdsid „Me ei tagane oma usust!“
Nüüd hüüab maksuküürakas Reformierakond, et „me ei tagane rikasetele mõeldud maksumuudatusest!“
„Mutt mopiga“ näitab valitsuse suhtumist õpetajatesse, kelle õlul seisab Eesti tulevik!
Koolides on endiselt proletariaadi diktatuur.
