Simmo Saar: kas need 77 000 allkirja automaksu vastu olid tühised? Asi on tegelikult tõsine

Valitsus on nagu sõge oinas, kellega debatti pidada ei õnnestu.

Täiendava automaksu kehtestamise protsess on musternäidis kiiruga tehtud otsustest, halvast kommunikatsioonist, viimase kahe haledast kinnimätsimisest ja sellest, kuivõrd suurde kriisi oleme jõudnud oma riigivalitsemise ja demokraatiaga.

Alustada tuleb tõsiasjast, et automaksu kehtestamise ajend ei lähtu kindlasti keskkonnaalastest kaalutlustest. Vaatame siinkohal arvulisi näitajaid: meie elanikkond moodustab maailma elanikkonnast hinnanguliselt 0,016 protsenti, sõiduautod Eesti CO-heitmest aga omakorda hinnanguliselt 10 protsenti. Seega võime me Eestis päevad läbi kodus istuda ja autodega liiklevaid kodanikke vaenata, tähtsust sellel suures pildis pole.

Keskkonnaalaseid eesmärke ei täida maks ka sisu poolest: olgem ausad, ei ole see Porsche kuidagi 20 korda enam keskkonda saastavam, kui seda on Škoda – sellises suhtumises on vaid ports keskkondlikku mõtteviisi ja oluliselt suurem osa pimedat viha. Seda viimast me seaduseks kindlasti ei tohiks vermida.