Soolisel segregatsioonil on ulatuslikud negatiivsed tagajärjed: see piirab naiste ja meeste valikuvõimalusi hariduses, töös ja pereelus, suurendab soolist palgalõhet, tugevdab soolisi stereotüüpe ning toob kaasa soolise tasakaalu puudumise otsustamises ja juhtimises – nii poliitikas, äris kui ka avalikus sektoris. Kõrge sooline segregatsioon on tõenäoliselt ka üks peamisi põhjuseid, miks meestel on võimalused paindlikult töötada paremad.

Alates 2020. aastast on sooline ebavõrdsus kõige enam kasvanud aja valdkonnas, mis on tingitud suurest langusest vabaaja tegevustega seoses. See on ka üks suurimaid langusi EL-is ja näitab seda, et naistel on Eestis võrdluses meestega oluliselt vähem aega tegeleda isiklike hobidega.