Agnes Einman: Eesti tippjuhtide seas on vaid kümnendik naisi. Mis olukorda muudaks?
(85)Eesti tempo soolise võrdsuse poole liikumisel on aeglustunud.
Eesti paistab jätkuvalt silma suure soolise segregatsiooniga ehk olukorraga, kus naised ja mehed õpivad ja töötavad erinevatel erialadel. Naised on Eestis ülekaalus tegevusaladel, mis on ühiskonna toimimiseks küll väga olulised, kuid mille olulisus pahatihti ei väljendu töötasus, näiteks sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkond. Samal ajal on kõige kiirema kasvupotentsiaali ja suurima tööjõuvajadusega IKT-valdkonnas enam hõivatud mehed.
Soolisel segregatsioonil on ulatuslikud negatiivsed tagajärjed: see piirab naiste ja meeste valikuvõimalusi hariduses, töös ja pereelus, suurendab soolist palgalõhet, tugevdab soolisi stereotüüpe ning toob kaasa soolise tasakaalu puudumise otsustamises ja juhtimises – nii poliitikas, äris kui ka avalikus sektoris. Kõrge sooline segregatsioon on tõenäoliselt ka üks peamisi põhjuseid, miks meestel on võimalused paindlikult töötada paremad.
