Facebooki postitus kirjeldab, kuidas COVID-19 vastase vaktsiiniga süstitud meeste sperma asendub ogavalkudega, mis omakorda põhjustavat viljatust. See informatsioon ei vasta tõele.
Facebooki kasutaja tegi eestikeelse postituse, milles on foto vaktsiinide teemalisest esitlusest ning juures tekst. Väidetavalt on fotol kujutatud 28-aastase mehe munandit. „Ja näete, et sellel 28-aastasel mehel, kellel oli terve poeg ja kes suri 140 päeva pärast süstimist, ekspresseerub ogavalk tugevalt spermatogeenset elundit munandites ja näete, et spermatosoidid peaaegu puuduvad, kuid ogavalk ekspresseerub spermatoonilises koes tugevalt,“ kirjutab postitaja.
Postituse põhjal on pildil kujutatud professor Arne Burkhardtit, kes oli Saksa patoloog ning on tuntud eelkõige vaktsiiniga seotud valeinformatsiooni levitamise eest. Internetis leiduvast informatsioonist nähtub, et Burkhardt suri 2023. aasta mais, 79-aastasena.
Faktid
Pildil oleval slaidil pole aru saada, mida täpsemalt näidatakse. Slaidil oleva teksti põhjal võib eeldada, et tegu on hoopis eesnäärmevähiga.
Eesnääre pole munand. Ka pole olemas mõistet „spermatooniline kude“, nagu postituses kasutatakse.
Arvestades, mida praeguseks vaktsiinidest, molekulaar- ja rakubioloogiast teada on, ei saa postituses kirjeldatud olukorda koroonavaktsiinide manustamise tagajärjel inimkehas tekkida ning seda ei ole ka teadaolevalt tekkinud.
Postituses väidetu põhjal on tegemist Burkhardti esinemisega konverentsil ja seinal on pilt koepreparaadist, mille all kiri „Case 21-20, prostate spike“. „Slaidil oleva teksti põhjal võib eeldada, et tegu on hoopis eesnäärmevähiga, sest eesnäärmevähile spetsiifilise valgu PSA puhul kasutatakse erialakirjanduses sageli sõna ’’spike’’, mis tähendab selle valgu kõrget taset eesnäärmes,“ selgitas Ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna spetsialist Pille Säälik. „Teadaolevalt on dr Burkhardt välja andnud raamatuid, mis käsitlevad kasvajaid.“
Burckhardti esimene teadaolev koroonavaktsiini-teemaline esinemine pärineb 20. septembrist 2021, kus ta osales enda endise elektrotehnika professori Werner Bergholzi ja pensionil oleva patoloogi Walter Langi korraldatud patoloogiakonverentsil. 10. detsembril 2021 kordas Burkhardt samu väiteid videoülekandes ning sai nii vaktsiinivastase liikumise nimekaks teadlasteks. Sama valdkonna professionaalid lükkasid aga korduvalt nende väiteid ümber, öeldes, et nende uurimus ja järeldused olid ebapädevad.
Säälik rääkis ka postituses leiduvatest terminitest, mida teadusmaailmas ei eksisteeri. „Eesnääre pole munand. Ka pole olemas mõistet „spermatooniline kude“, nagu postitus väidab,“ rääkis Säälik. Tema sõnul võib eeldada, et postitaja pole antud erialaga täpsemalt kursis ega selle ala ekspert.
Kas vaktsiinist tekkivad ogavalgud on inimesele ohtlikud? Ei, ogavalgu tekkimine on oluline selleks, et kui inimene edaspidi viirusega kokku puutub, tunneb immuunsüsteem ogavalgu ära ja oskab seeläbi organismi paremini kaitsta. Kõik Eestis kasutusel olevad ja olnud COVID-19 vaktsiinid põhinevad ogavalgul või seda kodeerival mRNA-l.
„Kõik kasutusel olevad vaktsiinid manustatakse süstides õlavarrelihasesse. Uuringud on näidanud, et lihasesse süstitavad vaktsiinid jäävad püsima süstekohta ning selle läheduses olevatesse lümfisõlmedesse (ehk ei liigu organismis laiali),“ selgitas Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Maia Uusküla.
Teaduskirjanduses ei ole tõendeid, et pärast immuniseerimist tekkinud ogavalk kahjustaks munandeid ja põhjustaks meestel infertiilsust. „Seemneraku ehk spermatosoidi elutsükkel on umbes 70 päeva ja see on piisav aeg, et uuringutes selguks, kas vaktsiin mõjutab sperma parameetreid,“ lisas Uusküla.
USA teadlased hindasid mRNA vaktsiini mõju sperma kvaliteedile ja jõudsid järeldusele, et sperma kvaliteedi olulist langust uuritavate rühmas immuniseerimise järgselt ei esinenud. Ka Iisraelis läbi viidud uuringus, milles hinnati Comirnaty mõju meeste viljakusele, jõuti järeldusele, et vaktsiin ei mõjuta spermat.
„Kahjustust ei ilmnenud ka COVID-19 vaktsiinidega läbi viidud kliinilistes uuringutes, kuhu kaasati kümneid tuhandeid osalejaid ja mille kohta on tänaseks saada pikaajalised ohutusandmed, mis näitavad, et COVID-19 vaktsiinidel ei ole hilise tekkega või krooniliselt kestvat kõrvaltoimet,“ selgitas Uusküla veelkord teaduspõhist lähenemist.
Pille Sääliku sõnul tähendaks postituses väidetu seninägematuid ümberkorraldusi inimese organismis. „Postituses on lause „Meeste sperma asendub ogavalkudega“. Kui nii tõesti juhtuks, tähendaks see organismis seninägematuid ümberkorraldusi ja bioloogiliste toimimispõhimõtete muutust,“ ütles ta. „Arvestades seda, mis praeguseks vaktsiinidest, molekulaar- ja rakubioloogiast teada on, ei saa sellist olukorda koroonavaktsiinide manustamise tagajärjel inimkehas tekkida ning seda ei ole ka teadaolevalt tekkinud.“
Munandeid võib kahjustada viirus ise, mitte vaktsiin
„Küll aga kahjustab meie organeid SARS-CoV-2 viirus ise,“ ütles Uusküla. „Peamiselt südant ja kopse, aga on näidatud ka seda, et viirus tungib munanditesse.“ Seda seetõttu, et seal on ACE2 retseptor, millele viirus teadaolevalt seondub.
Ka erinevates teadusajakirjades, näiteks Nature, Reproduction ja Journal of Medical Virology, avaldati juba 2020. aastal uuringuid ja ülevaateid, mis viitavad potentsiaalsele seosele COVID-19 nakkuse ning meeste viljakuse vähenemise vahel.
Otsus: Vale. Koroonavaktsiin ei mõjuta meeste viljakust. Postituses väidetu ja selle järeldused ei lähe kokku teadusega ega pole meditsiinilselt võimalik. Küll aga võib meeste viljakusele mõju avaldada viiruse põdemine.
