POLIITKOLUMNIST | Evelyn Sepp: mitte minu tagahoovis, vaid mitte minu Eestis!

Vastutagu lõpuks kogu selle silmakirjaliku jama eest need, kes seda aastaid on toetanud.

NIMBY („not in my backyard“, eesti keeles „mitte minu tagahoovis“ - toim.) on kaigas, millega annab kõvasti lajatada küll. Ühenda selle juurde veel stseenid „Tõe ja õiguse“ kohtu- ja kraavikaevamisest ning saabki valmis rahvuslik arhetüüp: kiuslik „tüüp-eestlane“, kes ise ei taha, aga teisele ka „ei luba“. Selline tüüp, kes ise ei ela ja teisel ka ei lase. Kel endal pole, aga teisel ka ei lase jõukust kasvatada.

Ühesõnaga, et kui endal on halb elu, peab naabril vähemalt sama kehv olema vms. Stereotüüp on vägev. Kes on hea ja kes halb eestlane, samuti kohe selge. Me vaatame koos õhtuseid uudiseid ning sellisena avanev pilt on küllap enamusele tuttav.

Teatava pealiskaudsusega saab hakkama seni, kuni ennast vahetult ei torgi. Nii juhtub, et Eestis toimuv näeb lähedalt üht- ja kaugemalt teistmoodi välja. Ja mida kaugemal konfliktist oled, seda rohkem NIMBY moodi paistab. Reageerime raevukalt, valime poole ja ratsionaliseerime hoogsalt, sest rahvuslik ahastus ühendab.