POLIITKOLUMNIST | Riina Solman: Eesti soolise võrdõiguslikkuse poliitika tegeleb sugupoolte vastandamisega

Soolist võrdõiguslikkust ei saa luua sellega, et võtta meestelt ühiskonnas vajalikud rollid ära ja anda need üle naistele, hoolimata sellest, mis saab meestest edasi.

Eestis on soolise võrdõiguslikkusega tegelikult lood ju paremad kui iial varem. Sestap tuleb kõrgelt hinnata seda tööd ja vaeva, mida nägid suguõed sajand tagasi, et saavutada naiste elementaarsed inimõigused, valimisõiguse võrdselt meestega ja õiguse omandada kõrgharidust.

Praeguseks on Eesti president olnud naine, praegune valitsusjuht on naine. Naisjuhte on igas valdkonnas. Kui on olemas noori tüdrukuid, kes soovivad valida endale riskialtima elukutse, siis kõik võimalused on selleks olemas. Ja ka eeskujud on olemas.

Seetõttu seisan ma vastu igasugustele sookvootidele. Käskude, keeldude ja kvootidega ei saa ühiskonda parandada. Pealegi, milline naine tahaks olla juhtival positsioonil ainult kvoodi pärast? Kes tahaks olla kvoodinaine? Ja kui tõsiselt saavad võtta teda kolleegid?