Õigusekspert: Kliimaseaduse eesmärk on õiguslikult küsitav

Ametlikult on kliimaministeerium öelnud, et kliimakindla majanduse seaduse eelnõu peaks ühekorraga tagama nii hoitud elukeskkonna kui ka puhta ja konkurentsivõimelise majanduse. Ent eelnõu lugedes on selge, et mõlema eesmärgi saavutamine on soovmõtlemine ja nõuaks maagilisi võimeid.

Õiguslikust vaatenurgast on ilmne, et eelnõuga ei plaanita täita neid globaalse kliima soojenemise piiramise eesmärke, mille Eesti on endale võtnud 2015. aastal sõlmitud Pariisi kokkuleppes. Seetõttu on juba eelnõu lähtekoht nii õiguslikult kui ka sisuliselt ülimalt küsitav.

Õiguslikult on selge, et Eesti on Pariisi kliimakokkuleppega liitudes võtnud endale rahvusvahelisel tasandil kohustuse seda kokkulepet täita. Leppe peamine alusnõue on, et üleilmset keskmise temperatuuri tõusu tuleb hoida tuntavalt allpool kaht kraadi võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega, ning pingutada, et temperatuuritõus jääks 1,5 kraadi piiresse.