„Vähemalt kinnitab see veel kord, et apokalüptilised stsenaariumid, mida rahvusvaheline kliimalobby väsimatult üles ehitab, on puhas jama. Kliimamuutused on olnud osa maakerast selle eksisteerimisest saadik. Seda ei saa kontrollida ning veel vähem peatada ja suunata fanaatikute ja lobistide soovitud suunas,“ lisas portaal.

Uute Uudiste artiklit on Facebooki andmetel jagatud vähemalt 33 korda.

Faktid

  • Teadusajakirjas Science avaldatud uuringust selgus, et maapinna temperatuur on 485 miljoni aasta jooksul kõikunud rohkem, kui on varem arvatud. See aga ei tõenda, et praegust inimtekkelist kliimasoojenemist ei eksisteeri.

  • Uuring näitab hoopis, et praegune kliimasoojenemine toimub enneolematul kiirusel.

  • Inimtegevuse põhjustatud kliimamuutused on teaduslik fakt.

  • Inimtsivilisatsiooni toimimiseks on vajalik stabiilne kliima.

Varasemad kõrged temperatuurid ei tõenda, et praegust kliimasoojenemist ei eksisteeri

Hoopis vastupidi – uuring tõestab taaskord, et praegune globaalne soojenemine toimub kiiremini kui kunagi varem ja see ei ole loomulik või looduslik muutus.

Uute Uudiste artiklis viidatud teadusartikkel ilmus septembris teadusajakirjas Science, milles teadlased uurisid Maa temperatuurimuutusi viimase 485 miljoni aasta jooksul. Autorid kinnitasid varemgi teatut, et globaalsed temperatuurid on minevikus olnud ka palju kõrgemad kui praegu.

Ent see tulemus ei tõesta, et kaasaegne globaalne soojenemine on „kliimapettus“. Uuring hoopis järeldab, et praegu tõuseb temperatuur kiiremini kui ühelgi teisel uuritud perioodil 485 miljoni aasta jooksul. Uuringust selgus samuti, et kõrgemad temperatuurid on kogu uuritud perioodi jooksul olnud seotud kõrgema atmosfääri süsihappegaasi ehk CO2 tasemega, mis on kooskõlas tänapäeva teadusliku arusaamaga kliimamuutuste põhjustest.

Uuringu juhtivautor Emily J. Judd kommenteeris teemat väljaandele USA Today: „Olen näinud üsna palju valeinformatsiooni meie uuringu ümber, eriti väidet, et meil – inimestel – pole kliimamuutuste osas millegi pärast muretseda, kuna Maa on olnud suurema osa viimase poole miljardi aasta jooksul soojem kui praegu. Ma ei saa piisavalt rõhutada, kui ülelihtsustav ja problemaatiline see vaatenurk on.“

Ta lisas, et kui temperatuur ja seda mõjutav CO2 tase muutuvad nii kiiresti, nagu tänapäeval inimeste tekitatud heitkoguste tõttu, ei suuda liikide evolutsioon keskkonnamuutustega sammu pidada.

Inimtsivilisatsioon on välja kujunenud stabiilse kliima tingimustes, ilma selle stabiilsuseta poleks tsivilisatsiooni areng olnud võimalik. Muutus, mille fossiilkütuste põletamisest tulenev kasvuhoonegaaside õhku paiskamine on tekitanud, on ajalooliselt järsk ja suur.

Uuringu peamisi uudiseid on järeldus, et parimate kättesaadavate andmete põhjal viimase 485 miljoni aasta kohta on planeedi pikaajaline kliimatundlikkus (Earth system sensibility ehk ESS) 8 °C. See tähendab, et CO2 hulga kahekordistudes atmosfääris tõuseb planeedi keskmine temperatuur pika aja jooksul 8 kraadi. See hinnang viitab oluliselt suuremale kliimatundlikkusele, kui on seni peetud kõige tõenäolisemaks. Lühidalt tähendab see, et iga tonn õhku paisatud kasvuhoonegaase põhjustab varasemast teadmisest veelgi suuremat soojenemist.

Inimtekkelised kliimamuutused on teaduslik fakt

Alates 20. sajandi keskpaigast toimunud järsk globaalne soojenemine toimub eelkõige inimtegevuse (tööstusrevolutsiooni) tõttu, mida on enim võimendanud fossiilsete kütuste põletamine. Seega on inimtegevus kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemise põhjus.

Fakti, et inimtegevus põhjustab tänapäevast globaalset soojenemist, on kinnitanud tohutu hulk uuringuid, sh 2021. aasta Valitsustevaheline kliimamuutuste paneeli (IPCC) aruanne, mis hõlmas ligi 13 000 eelretsenseeritud uuringut ja muid materjale ja kajastas umbes 39 000 teadlase tööd.

Otsus: vale. Portaal Uued Uudised tõlgendab valesti Science’is avaldatud uuringut, väites, et see paljastab „kliimapettuse“. Tegelikult näitab uuring, et kuigi Maa temperatuur on minevikus olnud ka kõrgem, toimub praegune kliimasoojenemine enneolematul kiirusel ning on otseselt seotud inimtekkeliste süsihappegaasi heitmetega. Teaduslik konsensus on, et inimtegevus on tänapäevase kliimasoojenemise peamine põhjus.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena