Valeuudised ja alternatiivsed faktid ehk Olukorrast infoühiskonnas

Eesti ajakirjandusväljaannete juhid möönavad, et sagenenud valeuudiste ajastul tuleb ajakirjandusel olla tavapärasest veelgi hoolikam ja tähelepanelikum ning eksimuste korral vigu tunnistada.

Peale klassikalise ajakirjanduse lugejate on viimastel aastatel pead tõstnud ka need, kes kipuvad ajakirjanduses kahtlema ja jälgivad järjest rohkem alternatiivmeediat.

„Kõike, mida meedia kirjutab, ei maksa uskuda”, kirjutab 45-aastane Rainer (täisnimi toimetusele teada – T. J.) oma Facebooki lehel, jagades peavoolumeedia uudist HPV-vaktsiinist. Ta kinnitab uudist kommenteerides, et ei ole vaktsiinide vastu, aga tema hinnangul on tõenäoliselt palju sellist infot, mida rahvale ei jagata ja millest peavoolumeedias ei kirjutata. „See jutt, mis ajalehtedes on, on ühekülgne. Mina olen püüdnud vaadata laiemat pilti. Kui sa küsid, miks ma selliseid (islamofoobseid, paremäärmuslikke – T. J.) saite jälgin, siis ma küsin vastu: miks sina ei vaata? Miks sa tahad piirduda ainult üht tüüpi infoga? Kas see, et miski ei vasta mingile nõutud keskmisele suunale, tähendab, et see ei saaks olla tõde? Pigem need, kes ei ole suure karjaga koos, tõtt räägivadki,” tutvustas Rainer oma vaateid. Ta selgitas, et teab terminit fake news (valeuudised) ja on seisukohal, et nende levitamisega tegelevad pigem suured meediaväljaanded. Tema usaldab pigem veebis levivaid väljaandeid ja YouTube’i kanaleid.