Praxise tervisepoliitika analüütik Laura Aaben: tervisliku toitumise teavitustöö on vähetõhus poliitika ja sellest üksi ei piisa, et suure hulga inimeste toitumisharjumused muutuksid
Möödunud nädalal valitsuses kokku lepitud kava kohaselt peaks järgmisest aastast Eestis kehtima astmeline suhkruga magustatud joogi maks (ehk rahvakeeli suhkrumaks). Millist mõju sellise maksu kehtestamiselt oodata ja mida see tavalisele poekülastajale tähendab?
Jookide ja toidukaupade maksustamine on üsna tavapärane riiklike maksude kogumise viis, mida ühel või teisel moel kasutatakse mitmes riigis. Toidukaupade maksustamisel on sama eesmärk mis ka muudel maksudel – esiteks koguda raha riigikassasse ja teiseks mõjutada inimeste (ja tootjate) käitumist. Maksude kasutamine inimkäitumise mõjutamiseks põhineb üldisel majandusteoorial, mille keskmes on toote hind ja selle mõju toote nõudlusele ja pakkumisele – toote odavnemisega kaasneb selle tarbimise kasv ja kallinemisega tarbimise vähenemine.
Meedias on palju arutatud selle üle, miks just magustatud joogid. Miks mitte küpsised, jogurtid ja muud suure suhkrusisaldusega kaubad?
Sellel on peamiselt kaks põhjust. Esiteks on riigil toidukaupadele sätestatud makse võrdlemisi keerukas (ja kulukas) koguda. Teiseks ei ole maailmas kogunenud muude toidukaupade maksustamise tervisemõjude kohta veel piisavalt teaduslikku tõendust. Seetõttu soovitabki Maailma Terviseorganisatsioon riikidele ülekaalulisuse vähendamiseks kahte fiskaalset poliitikat – magustatud jookide lisamaksu (tervisemõju saavutamiseks peab maks olema vähemalt 15% toote hinnast) ning juur- ja köögiviljade maksusoodustusi. Nende kahe maksupoliitika positiivsete tervisemõjude kohta on piisavalt teaduslikku kinnitust. Oluline on siinkohal märkida, et positiivsed tervisemõjud on suuremad, kui kehtestatakse mõlemad meetmed. Pealegi on nn suhkrumaksuga kogutavaid lisaressursse võimalik kasutada juur- ja köögiviljade maksusoodustuste rahastamiseks. Eestis on mõlemad variandid olnud kaalumisel.
