Kui maa jalge all vajub. Põlevkivikaevandused muudavad idavirulaste elu põrguks

Elektrist soojaks köetud toas on raske ette kujutada, millist hinda maksavad selle eest Ida-Virumaa elanikud

Põlevkivi kaevandamise mõjudena meenuvad positiivelt poolelt esmalt kodumaine elekter ja Ida-Virumaa tuhanded töökohad, negatiivselt sealsel lamedal maastikul võõrkehadena paistvad aherainemäed ja õhusaaste panus kliimamuutustesse.

Eesti Roheline Liikumine intervjueeris kaevanduspiirkonnas üle kolmekümmet kohalikku elanikku, kelle jaoks on probleemid käegakatsutavamad: maapind vajub, sest põlevkivi kaevanduskäigud langevad sisse, lõhkamine mõjub halvasti hoonetele ja öisele unele, kaevu jäävad kuivaks. Paljud kohanevad uue olukorraga, kuid on ka neid, kelle töö ja maa on kavandamine igaveseks rikkunud.

Eesti Energia hinnangul mõjutab kaevandustegevus umbes 8,5% kogu Eesti pindalast. Rohkem mõjutab maa-alune kaevandamine Ida-Virumaa maa- ja hajaasustusega piirkondades elavaid inimesi, kelle tegevus sõltub enam vahetust ümbritsevast keskkonnast. Talunikel on vaja künda põldu ja metsaomanikel metsa majandada, õueala tuleb hooldada ja mõnikord isegi uusi hooneid rajada. Kui maapind rikutakse ja selle esialgsed omadused muutuvad, tekivad probleemid. Kui kaevust kaob vesi ja öösel toimuvad maja all lõhkamistööd, ei saa abi üleöö.