PÄRIS-EESTI | Kihnlased on hämmingus: valitsuse tasandil leiti võimalus meie kruusakarjääri arutamiseks, aga mitte laevaliikluse kordasaamiseks

Kui Tallinnas kipub teinekord jääma mulje, et referendumite mõõtu asendustegevus ongi kõige olulisem, läheb kaugemal päriselu edasi. "Päris-Eesti" sarjas kirjutavad pühade ajal valdade esindajad pealinnast kaugemalt, mis just nende juures inimestele korda läheb.

Kihnu saare 2020. aasta algas äreva kevadega. Saare panime lukku. Ja kohe päris lukku - kellel eluruum mandril olemas, jäi sinna. Kelle ainus teadaolev elukoht Kihnus, pääses saarele. Ei olnud janditamist lisa-aadressiga, sest elanikke registris kõigest 700. Muidu poleks sel mõtet olnud. Pooled said saarele. Kes Kihnus, olid õnnelikud, et saar on lukus, oli turvaline. 

Teadmatus ja sellest tulenev hirm olid suured. Need, kes ei pääsenud Kihnu, olid vihased. Tuli kümneid kõnesid, mis algasid sõbralikult, lõppesid plahvatusega.