„Ettevõtjad pole piirangute vastu, küsimus on selles, kas see kinni makstakse. Ettevõtjatel ei vedele raha lihtsalt maas. 25. aprillini kehtivad piirangud ei olnud löök allapoole vööd ja on hea, et see nii vara välja öeldi,” sõnas ta.

Pärnits lisas, et praegust olukorda „katastroofiks” nimetada pole õige.

„Lätis oli teenindus ja kogu ettevõtlus enne jõule kinni. Meie piirangutega venitamine oli õige. Enamus inimesi saab terveks. Oleks riik kinni pandud kaks nädalat või kuu aega varem, oleks see ettevõtjale olnud palju kehvem,” lisas ta.

„Kui me olukorra ühiste pingutustega kontrolli alla saame, kerkib paratamatult esile küsimus, et millises järjekorras me ühiskonda avama hakkame. Koolid loomulikult on ühe prioriteedina välja käidud,” leidis Ossinovski piirangute lõppu vaadates.

Vaktsineerimine

„Kiire, ulatuslik eakate vaktsineerimine – paraku pole kursimuutust toimunud. Perearstid ise on öelnud, et kogu vaktsineerimise süsteem peab olema palju tsentraliseeritum ja kiirem. See on logistika ülesanne. Paraku see detsentraliseeritud korraldamine, kus paljud lülid laperdavad – ma ei saa sellega rahul olla,” kritiseeris Reinsalu vaktsineerimise korraldust.

Pärnits täiendas, et vaktsineerimine ei logise ainult Eestis, vaid kogu Euroopas.
"Tarne on ettearvamatu: millal vaktsiin tuleb, kust tuleb, kuidas vanurid vaktsineerima toimetada – neid jooksutatakse tühja,” märkis ta, lisades, et tema sõnul võiks vaktsineerida esmalt hoopis eesliinitöötajad, mitte vanainimesed.

Ossinvoski tõdes, et selline lähenemine on lihtsalt küüniline.

„Teinekord tuleb mõelda ka natuke kastist välja,” selgitas Pärnits.

Reisimine

Reisimise osas leidis Reinsalu, et valitsus hävitas viimased Balti mulli riismed ja mitte ainut - ka Soomest tulijad on võrdsustatud muu Euroopaga.

„Diplomaatilises mõttes oli see viga, sest meie peaksime praegu oleme paluja rollis. Meil istub 20 000 inimest Soomes vangis ja me ütleme neile, et meie kehtestame oma viiruse olukorras oma piirangud – see oli läbimõtlemata käik.”

„Olukorras, kus oleme Euroopa tipus, on sisse toodud viiruse osakaal 1-2%. Kindlasti oleme meie suurem oht ülejäänud Euroopale, kui nemad meile. Mis ei tähenda siiski, et piiridel ei peaks kontrollima muteerunud tüvesid” nõustus Ossinovski.

„Mis pärast on piiri ületamine ohtlikum, kui ma lähen naaberkülasse? Ega eelmisel kevadel see ka suurt ei päästnud, kui kõik piirid kinni pandi,” arvas Pärnits.