Kadaka teel heljus sooja ja pehme saia lõhn. Leiburi vabrik asub seal tänaseni, kui lõhna enam ei tunne. 1985. a tehtud pildil imetleb oma kätetööd meisterpagar Reet Pärnaste. Foto: L.Michelson/Rahvusarhiiv

Tänapäeva Tallinn ei lõhna eriti. Tähendab, pisut siiski lõhnab. No näiteks mööda Pirita teed kulgedes tunneb vahel vänget-hapukat mere haisu. Ja vanalinnas ronib pea igal sammul ninasõõrmeisse mõnusat kohvikuaroomi – rohkete restoranide köökide hõngu. Nõmme turul on oma puu- ja köögivilja lõhn ning Viru keskuse bussiterminalis diislisuitsu hais. Stockmanni ristmikule puhub mingi ventilatsioonitoru läbihingatud õhu läpatanud lehka.

Aga mu lapsepõlves, mil linn oli täis pikitud kõikvõimalikku tööstust, lõhnas linn märksa rikkalikumalt.

Avalehele
41 Kommentaari
Loe veel: