Katkend Siim Kallase raamatust. 13. osa. „Minu tööstaaži jäi auk, mida tuli hiljem korduvalt seletada“

Kommunistlik partei on müütilise tähendusega. Aga kui palju tänapäeva inimesed sellest organisatsioonist teavad?

Vaevalt olin jõudnud parteisse astuda, kui minuga juhtus pahandus. Teenisin oma esimese parteilise karistuse – noomituse arvestuskaardile kandmisega. See oli tõsine asi. Parteilised karistused olid selleks, et tagada liikmete kuulekus. Karistus oli teinekord tõsisema mõjuga kui kriminaalkaristus ja see võis lõpetada karistatu karjääri igaveseks. 1971. aasta sügisel olin üks Tartu üliõpilaspäevade peaorganisaatoreid. 1970. aastal alanud rahustamisprogrammi (Tšehhi mõiste!) käigus otsustati üliõpilaspäevad ära keelata. Koosolekul küsis uus parteisekretär (limukas ja pugeja) retooriliselt: „Ega siin ruumis pole kedagi, kes arvab, et selline ideoloogiliselt puudulik üritus peaks jätkuma?“