Urmo Soonvald: kõige tähtsam oli alistada hirm

Keegi meist polnud valmis selliseks julmuseks. Ka ajakirjanikud seisid silmitsi tõdemusega, et kogu nende maailm võib kokku kukkuda.

Minu jaoks algas Ukraina sõda juba 2012. aastal, kui Delfi portaal oli veel Ukrainas ja seal valmistuti parlamendivalimisteks. Soovitasin sealsetel kolleegidel minna päev enne valimispäeva kohaliku avalik-õigusliku telejaama stuudiosse, et vaadata kohapeal Ukraina kõige olulisemat valimisdebatti, kirjeldada parteijuhtide dünaamikat ning suhtlemist, ise infot hankida, intervjuusid teha jne. Meie jaoks oli selline kajastus juba elementaarne ja valimisralli möödapääsmatu osa.

„Ei, meie küll sinna ei lähe. Me kardame,“ oli mu Ukraina kolleegide vastus. „Me saame peksa!“ Kui ma siis küsisin, kes ja mille eest peksa annab, viitasid nad toonasele presidendile, Kremli-meelsele bojaarile Viktor Janukovõtšile ja ta meeskonnale. Mu veenmis- ja selgitustöö jäi Janukovõtši hirmuvarju kõrval jõuetuks.