Mare Rossmann: nagu kõik Narva elanikud ei ole putinistid, ei ole ka õpetajad solvavaid sõnu ära teeninud

Kui õpetajad otsustavad streikida, siis tuleb see ette valmistada nii, et selle mõju oleks tunda kogu ühiskonnas. Ehk mõtleme veel enne, kui langetame olulisi otsuseid?

Kui peaminister teatas, et riigieelarve on kokkulepitud, hakkasid meediasse ilmuma suured pealkirjad, et avalikus sektoris saavad palgatõusu ainult õpetajad ja ei täpsustatud, kui suur see palgatõus on.

Kohe laekusid sotsiaalmeediasse vihased ja solvavad arvamused õpetaja aadressil. “Kuidas õpetajatel häbi ei ole, nemad on nagu püha lehm, nemad peavad alati saama. Pistku oma palgatõus kassi saba alla ja mingu koristajaks. See õpetajate jama ajab juba vihale. Nad kõik on rängalt üle makstud.“

See on kurb lugemine. Neil, kes väidavad, et sõnad haiget ei tee, pole õigus. Sõnad võivad kõvasti haiget teha.

Mäletan, kui eelmine kord oli õpetajate hoiatusstreik, siis enamik ühiskonnast asus õpetaja kaitsele. Kirjutasin tookord arvamusloo, kus avaldasin mõtet, et õpetajate streik täna kindlustab õpetajale turvatunde tulevikus. Praegu arvan ma, et streik põhjustab õpetajale suurema mainekahju, kui see väike palgatõus väärt on, sest elukalliduse tõus sööb selle kohe ära.