SÕJARAPORT | Teet Kalmus: Kurski oblastis on Vene armee vastupealetungil edenenud, kuid ukrainlased ei tee seda neile lihtsaks

Ukraina peab Kurski oblastis asümmeetrilist manööversõda. Selles on ukrainlased tugevad ja lähipäevad näitavad, kas nad jõuavad Gluškovoni välja või mitte

Olukord rinnetel. Alustan Kurski oblastist, kus nädalavahetusel on toimunud küllaltki olulised sündmused. Seimi jõest lõuna pool asuv Gluškovo rajoon oli Venemaa kontrolli all, aga kuna kolm suuremat silda ja enamik ajutistest pontoonsildadest olid kasutuskõlbmatuks muudetud ning Ukraina armee lõikas läbi Seimi jõest lõunas asuvat Gluškovot Korenevoga ühendava tee, oli Venemaa armee jaoks pikemas perspektiivis tõsine probleem, kuidas varustada kujunenud olukorras piirkonnas paiknevaid üksuseid. Võid pontoonsilla püsti panna ja mingi koguse tehnikat üle tuua, aga seejärel Ukraina armee avastab ja hävitab selle. Stabiilselt ei ole võimalik niimoodi tuhandeid sõjaväelasi varustada.

Ukraina armee oli sellega kursis ning nad ootasid Venemaa vasturünnakuid pigem Sudžast põhja ja ida pool, aga eks oli ka üks Kurski operatsiooni eesmärke sundida Venemaa armeed viima oma üksuseid Kurski oblastisse, et neid poleks võimalik Ukrainas kasutada. Peale Ukraina edasiliikumist Kurski oblastis hakkaski Venemaa armee sinna reserve viima. Ukrainlaste hinnangul pidi Venemaa vasturünnakule minemiseks piirkonda koondama vähemalt 50 000, soovitatavalt isegi kuni 70 000 sõjaväelast.