Võrdõigusvolinik: mina liigun Balti jaamast Toompeale 10 minutit, puudega inimene tund aega. See ei ole normaalne!

Ligipääsetavus ei tohi olla „järelmõte“. Oma kohtumisel erinevate puuetega inimestega ja neid esindavate organisatsioonidega kuulen liiga sageli, et neid kaasatakse planeerimisse, kuid alles siis, kui kõik plaanid on valmis.

On tervitatav, et Tallinna linnavalitsus arutleb ja vaidleb, et muuta linna inimsõbralikumaks nii, et jalgratturid, jalakäijad, ühistranspordiga liikujad ja autojuhid mahuksid ühte linnaruumi. Vähem on kuulda aga seda, kuidas me tagame riigi, linnaruumi ja liikuvusvõimalused, mis on ka puuetega inimestele kättesaadavad ja turvalised.

Mina tulen tööle igapäevaselt jala. Kalamajast Toompeale kõndimine, ronides Patkuli trepist üles, võtab mul kokku aega umbes 20 minutit. Saamaks aru, kuidas jõuab puudega inimene võrdõigusvoliniku kantseleisse, tegime ka ise vastava teekonna läbi. Alustasime Balti jaamast. Kui füüsilise piiranguta inimene jõuab Balti jaamast kantseleisse 10 minutiga, siis puudega inimene peab tulema pikemat teed pidi – mööda Toompuiesteed, edasi Falgi teele, sealt Toompea tänavale ning siis juba riigikogust mööda Toomkiriku taha.

See teekond on puudega inimese jaoks täis erinevaid ohtusid ja nõuab väga head füüsilist ettevalmistust ning külma närvi. Teekonnal ootavad auklikud teed, tähistamata postid, valesti pargitud elektritõuksid, märgistamata ülekäigurajad ja muu selline. Sõltuvalt puude tüübist võib öelda, et iseseisvalt meie kantseleini jõudmine on kas väga raske või üldse mitte võimalik. Igal juhul võtab see minu hinnangul aega 10 minuti asemel vähemalt tund.