Vene narratiive levitav kohalik portaal väidab, et Volodõmõr Zelenskõi keeldub korraldamast presidendivalimisi ja seega „saab sõjaseisukorra ettekäändel võimu kindlustamist jätkata“. Ukraina seadus keelab valimiste korraldamise sõjaseisukorra ajal. Sõjaseisukord on kehtestatud, sest Ukrainas käib täiemahuline Venemaa algatatud sõda.
„Zelenskõi keeldub korraldamast valimisi, hoolimata kasvavast rahusoovist Ukrainas,“ kirjutas portaal Vanglaplaneet 22. novembril.
„Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, kelle ametiaeg lõppes mais, teatas teisipäeval parlamendis oma nn sisevastupidavuse plaani esitledes, et valimisi sõja ajal ei korraldata. Tema sõnul on põhiseadus ja seadused selged: sõjaolukorras valimisi ei peeta,“ kirjutas portaal.
Seejärel toob portaal välja hiljutised Gallupi küsitlusuuringu tulemused, mille järgi 52% ukrainlastest soovib, et riik alustaks sõja lõpetamiseks läbirääkimisi.
Portaal järeldab, et see olukord on võimaldanud keelustada opositsiooniparteid ja vahistada kriitikuid. „Praegune olukord tekitab aga Ukraina ühiskonnas kasvavat rahulolematust ja küsimusi, kui kaua Zelenskõi saab sõjaseisukorra ettekäändel võimu kindlustamist jätkata,“ seisab artikli järelduses.
Vanglaplaneedi artikkel on refereeritud portaalist InfoWars, mis levitab süsteemselt vandenõuteooriaid ja valeinfot. InfoWarsi artikkel on omakorda refereeritud Euroopas ja USAs sanktsioneeritud Venemaa propagandakanalist Russia Today (RT). Faktikontroll on varem korduvalt ümber lükanud Vanglaplaneedi artikleid.
Facebooki andmetel on Vanglaplaneedi artiklit jagatud vähemalt 39 korda.
Sõjaseisukord välistab valimised
Volodõmõr Zelenskõi valiti Ukraina presidendiks 2019. aasta aprillis. Kehtiva seadusandluse kohaselt jääb ta presidendiametisse seniks, kuni riigis kehtib sõjaseisukord ja selle lõppedes on korraldatud uued valimised.
Venemaa propaganda üritab näidata, nagu oleks Zelenskõi mandaat lõppenud selle aasta 20. maiga. Tema ametiaeg oleks tõepoolest sel kuupäeval lõppenud, kui Venemaa ei oleks Ukrainat 24. veebruaril 2022 rünnanud. Täiemahulise sõja esimesel päeval kuulutas president välja sõjaseisukorra, mida Ülemraada on iga 90 päeva järel seaduslikult pikendanud. Ukraina Sõjaseisukorra seaduse §19 järgi on sõjaajal igasuguste valimiste korraldamine keelatud. Seadus sätestab, et sõja tõttu edasi lükatud valimised tuleb korraldada hiljemalt 90 päeva pärast sõjaseisukorra lõppemist.
Ka Ukraina põhiseadus kinnitab, et kui Ülemraada või presidendi volitused peaksid sõjaseisukorra ajal lõppema, pikendatakse nende volitusi kuni sõjaseisukord lõppeb ning seejärel toimuvad uued valimised. Seega on president, parlament ja valitsus legitiimsed ning nende otsused õiguslikult siduvad.
Ka Ukraina elanikud ei toeta valimiste korraldamist sõja ajal. 2024. aasta alguses läbiviidud sotsioloogilise uuringu tulemused näitasid, et 49% küsitletud kodanikest kindlasti ei toeta Ukraina presidendivalimiste korraldamist sõja ajal, 18% pigem ei toeta.
Ka Zelenskõi poliitilised vastased nõustuvad, et valimiste korraldamine sõja ajal oleks logistiliselt võimatu ja on jätkanud sõjaseisukorra pikendamist iga 90 päeva järel alates 2022. aastast.
Rahva toetus rahuläbirääkimisteks
Täiemahuline sõda on Ukrainas kestnud 1022 päeva. Novembris ilmunud Gallupi arvamusküsitluse järgi toetab esimest korda üle poole elanikkonnast (52%) rahukõnelusi.
Pärast USA järgmise presidendi Donald Trumpiga kohtumist detsembri alguses kirjutas Zelenskõi sotsiaalmeedias, et mitte keegi ei taha rahu rohkem kui ukrainlased. „Venemaa tuli sõjaga meie maale ja Venemaa on see, kes üritab rahu võimalust kõige rohkem väärata,“ ütles ta.
Zelenskõi toonitas, et Ukraina ning kogu regioon vajab õiglast ja püsivat rahu, mida Venemaa ei saaks paari aasta pärast taas lõhkuda, seega on ukrainlaste jaoks kõige tähtsam leida tõhusad rahugarantiid. Oma postituses tõi ta välja teisedki Ukraina jaoks olulised punktid, nagu tuhandete sõjavangide vabastamine ja Ukraina territooriumilt Venemaale küüditatud laste naasmine.
Küsitlusuuringud näitavad, et Zelenskõit toetab presidendina endiselt enamik ukrainlastest (69%). Alates veebruarist on Zelenskõi toetus ka veidi tõusnud.
Vanglaplaneet üritab samuti väita, et tekkinud olukord, kus Ukrainas ei toimu sõja tõttu valimisi, on „võimaldanud keelustada opositsiooniparteid ja vahistada kriitikuid“.
Kuu aega pärast Venemaa täiemahulist sissetungi teatas Zelenskõi 11 venemeelse erakonna keelustamisest, nende hulgas suurim opositsioonipartei Opositsiooniplatvorm – Elu Nimel, millel oli sel ajal 44 parlamendikohta.
2023. aastal mõistis Ukraina kohus neli inimest vangi riigipöörde ettevalmistamise eest Venemaa sissetungi ajal. Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) teatel oli tegemist endise ülemraada liikme, oligarhi ja varem keelustatud erakonna Opositsiooni Platvorm – Elu Poolt juhi Viktor Medvedtšuki kaasosalistega. Medvedtšuk ise viibis vangide vahetuse tulemusena tol ajal juba Venemaal.
Seega ei ole tegu „kriitikutega“, vaid inimestega, kes juurdluse andmetel püüdsid sünkroniseerida riigipöörde Vene armee täiemahulise sissetungi algusega, et aidata Vene võimudel nii Ukrainat okupeerida.
Venemeelsete parteide keelustamine toimus täiemahulise sõja alguses, mitte pärast selle aasta maikuud, kui Zelenskõi ametiaeg oleks lõppenud, kui sõjaseisukorda poleks.
Otsus: eksitav. Valimiste mittetoimumine ei ole Zelenskõi „ettekääne võimul püsimiseks“, vaid tuleneb sõjaseisukorra seadusest. Sõjaseisukord kestab siiani, sest Ukrainas käib täiemahuline sõda. Artiklis kasutatud Venemaa strateegiliste narratiivide eesmärk on õõnestada usaldust Ukraina seadusliku juhtkonna vastu.
