Faktikontroll ei ole tsensuur. Kuidas töötab Facebooki faktikontroll, mille lõpetamisest Mark Zuckerberg äsja teatas?
(116)Möödunud nädalal teatas Meta tegevjuht Mark Zuckerberg, et sulgeb USA-s sisse ostetud faktikontrolliprogrammi ja et sisu modereerimisse tulevad muudatused. Uudis on tekitanud palju segadust ja rünnakuid sõltumatu ajakirjanduse vastu. Selgitame, mis Meta platvormidel (Facebook, Instagram, Threads) muutub ning kuidas faktikontrolliprogramm ja modereerimine on sõnavabadust kaitsnud, mitte kasutajaid tsenseerinud.
Tegu on Meta ja ka Mark Zuckerbergi poliitilise kannapöördega, kuivõrd varem oli ta 2016. aastal kasutusele võetud faktikontrolliprogrammi arendanud, toetanud ning kaitsnud just selliste etteheidete eest, nagu ta ise äsja tegi.
Zuckerberg tegi oma pöördumises etteheiteid, mida taas USA presidendiks valitud Donald Trump ja paljud tema toetajad on aastaid korranud: faktikontroll on tsensuuri vorm, faktikontrollijad on poliitiliselt kallutatud, nad on usaldust rohkem hävitanud, kui loonud.
Need etteheited on alusetud.
Faktikontroll ei ole tsensuur.
Faktikontrollijatel pole praegu ega kunagi varem olnud õigust sisu „tsenseerida“ ega eemaldada.
Sertifitseeritud faktikontroll järgib rangeid erapooletuse ja läbipaistvuse standardeid.
Vabadus öelda, miks mingi informatsioon ei vasta tõele, on ka sõnavabadus.
Faktikontroll ei ole tsensuur
Meta faktikontrolle, mille Zuckerberg USA-s lõpetas, tehakse Meta platvormidel avaldatud ja laialdaselt levivale valeinfole. See seisneb selles, et avaldatud (potentsiaalset) valeinfot sisaldavale postitusele lisatakse märge, et faktikontroll on seda kontrollinud, ja selgitav artikkel.
Sealjuures on oluline, et faktikontrollijad ei võta ühtki postitust maha, ei blokeeri kasutajaid ega lükka ümber arvamusi ega maailmavaadet. Keskendutakse üksnes faktiväidetele.
Faktikontroll lisab avalikku arutelusse konteksti ja tõenduspõhist infot ainult juurde, jättes lugejale vabaduse otsustada, kas seda infot arvesse võtta. Postitused, millel on küljes faktikontrolli silt, jäävad kõigile nähtavaks. Igaühel on õigus otsustada, mida ta arvab ja usub. Faktikontrollijad ei tsenseeri sisu.
See, mis toimub märgistatud postitusega edasi ehk kas ja kuidas valeinfot sisaldav materjal levib või mis juhtub sageli valeinfot postitavate kasutajate kontodega, on alati olnud Meta enda otsus või vahel tulenenud õiguskorrast. Faktikontrollijatena on meie huvi pigem see, et meie faktikontrolle võimalikult paljud inimesed näeksid ning saaksid informeeritud.
Uuringud näitavad, et faktikontroll on tõhus valeinfol põhinevate arusaamade parandamises.
Faktikontrolli on aastaid, kuid eriti viimastel päevadel sildistatud „meelsuskontrolliks“ ja „tsensuuriks“. Väidetud on, et see surub maha avalikku debatti ja sõnavabadust. Paraku on see väide ise sügavalt eksitav ja suunatud avaliku arutelu lämmatamisele.
Faktikontroll põhineb sõnavabadusel ja tagab seda. Õigus edastada tõest ja kontrollitud infot on sõnavabaduse lahutamatu osa. Faktikontrollijad saavad kvaliteetselt tegutseda siis, kui neil on vabadus uurida, küsitleda eksperte ja analüüsida andmeid. See intellektuaalne vabadus on faktikontrolli alus.
Riikides, kus sõna- ja ajakirjandusvabadus on tagatud, on ka rohkem faktikontrolliorganisatsioone. Riikides, kus ajakirjandusvabadus on piiratud, on ka sõltumatut faktikontrolli vähe. Sellist mustrit näeb näiteks IFCN-i liikmete asukohariikide põhjal.
Meta ei luba oma keskkonnas kontrollida poliitikute postitusi
Ameerika Ühendriikides ja nüüd ka Eestis kõlab sageli kriitika, nagu oleks faktikontrollijate eesmärk piirata kindlate poliitiliste vaadete levikut.
Meta on algusest peale välistanud enda platvormidel poliitikute postituste kontrollimise. Ehkki need on tihti väga laia levikuga ja sisaldavad sageli valeväiteid, ei või neid Meta faktikontrolli programmi raames hinnata. Seega ei ole Zuckerbergi põhjendus Meta platvormidel tehtava faktikontrolli kontekstis veenev.
Meta platvormidest eraldi võivad faktikontrollijad loomulikult ka poliitikute väiteid kontrollida. Näiteks koostavad Delfisse oma faktikontrolle ka Eesti väitlusseltsi esindajad, kes tavaliselt kontrollivad just poliitikute väiteid. Poliitikute väidete paikapidavust võib kontrollida ka Delfi enda uuriv ja faktikontrollitoimetus. Sel juhul ei seota seda aga poliitiku postitusega Facebookis või Instagramis.
Vahel juhtub see Facebookis kaudselt: kui tavakasutajad jagavad või kordavad palju poliitikute esitatud väiteid. Sel juhul jõuab faktikontroll Facebooki tavakasutajate postituste külge, mõjutades kaudselt ka poliitikute samal teemal kirjutatud postitusi.
Näiteks möödunud aasta lõpus osutus Facebookis populaarseks valeväide, et lastekaitseseaduse muudatused teevad karistatud pedofiilide lasteasutustesse tööle minemise lihtsamaks. Põhiliselt levitasid seda väidet EKRE poliitikud, ent seda jagasid ka tavakasutajad.
Me kontrollisime seda väidet ja leidsime, et see ei vasta tõele. Kuna Metas ei ole võimalik lisada faktikontrolliartiklit poliitiku postituste külge, saime artikli lisada üksnes tavakasutaja postituse külge.
Ehkki mõni ühiskondlikult oluline teema, mis faktikontrollijate tähelepanu alla sageli satub – nagu valeväited vaktsiinide tõhususe, valimiste korralduse või sõjapropaganda kohta –, on ka poliitiliselt tundlik, on meie ülesanne anda tõenduspõhine info nende konkreetsete faktiväidete kohta, mis neil teemadel levivad.
Isegi kui mõnd teemat kasutatakse ära poliitilises kommunikatsioonis, on faktid endiselt olemas ja väärtuslikud.
Faktikontroll ei ole kallutatud
Faktikontrolli teevad Meta platvormidel sõltumatud välised tegijad rahvusvahelise faktikontrollivõrgustiku (IFCN) rangete standardite alusel, mis nõuavad rahastuse, tööpraktika ja allikate läbipaistvust, samuti erapooletust ja ausust.
IFCN-i liikmesust ei anta organisatsioonidele, mille toimetuslikku tööd kontrollib riik, partei või poliitik. Taotlusi hindavad sõltumatud hindajad, kes kontrollivad organisatsiooni tegevuse vastavust 31 kriteeriumile. Hindajate töö vaatab pika protsessi käigus üle IFCN-i nõukogu. Hinnangut uuendatakse igal aastal.
Kui organisatsioon on IFCN-i liige, tähendab see seda, et organisatsioon teeb oma tööd õiglaselt, läbipaistvalt ja professionaalselt. Meta välise partneri faktikontrolliprogrammiga liitumise ehk Meta platvormidel faktide kontrollimise õiguse eeltingimus on IFCN-i liikmesus.
See ei tähenda, et Metal on õigus öelda, kuidas ja millist sisu organisatsioon kontrollib. Organisatsioonid, mis töötavad Meta programmis, on oma tegevuses ja otsustes täiesti sõltumatud.
Zuckerberg on ise varem tunnistanud, et faktikontrollijate tööprintsiibid on ülitäpsed ja nõudlikud.
Delfi Faktikontroll on alates 2021. aastast IFCN-i liige. Võrgustik seisab tõenduspõhise teabe eest ülemaailmses väärinfovastases võitluses ning toetab faktikontrollijaid koostöö ja võrgustike loomises. IFCN-i kuulub üle 170 faktikontrolliorganisatsiooni üle maailma.
Kuidas faktikontroll toimib?
Faktikontroll pole kunagi lähtunud põhimõttest, et väärinfot tuleks avalikust arutelust eemaldada või tsenseerida. Faktikontrollijad loovad alati originaalse eraldiseisva teksti, mitte ei tee kontrollitavas infos n-ö vigade parandust.
Delfi Faktikontroll töötab üksnes valeväidetega. Nii sotsiaalmeediast kui traditsioonilisest meediast pärit sisu leidmiseks otsime rutiinselt ning võtame vastu ka lugejate soovitusi. Me kõrvutame kirjalikke, helilisi ja pildilisi allikaid, et leida üles väited, mida kontrollida. Vaatame eri ühiskonna osade allikaid.
Faktikontrolli puhul selgitatakse, miks väide vaatluse alla võeti. Sellisteks tingimusteks saavad olla avalduse mõjukus, leviku ulatus, uudislikkus, konfliktsus, arusaamatus, faktivead jms.
Väite autorile antakse vajaduse korral võimalus selgitada, kust informatsioon pärineb. Juhul, kui autor täpsustab oma faktide päritolu hiljem, lisatakse need märgisega loosse. Autori selgitus ei pruugi takistada faktikontrolliartikli ilmumist, aga võib muuta otsust, kas tegu on vale, eksitava või hoopis õige infoga.
Faktikontrollis kasutatakse võimaluse korral rohkem kui ühte allikat. Kui kasutatakse pelgalt ühte, peab see olema põhjendatud ja selgitatud. Suuliste või kirjalike allikate tausta avatakse nii, et see aitab lugejal mõista nende sobivust eksperdi, ümberlükkaja või kinnitaja rolli. Rahvusvahelised organisatsioonid, millele toetuvad teadlased ja/või spetsialistid, kuuluvad nende hulka. Teadustööde puhul tutvutakse nende metoodikaga. Kui see on võimalik, kõrvutatakse alati enam kui ühte sama küsimuse kohta tehtud tööd.
Faktikontrollijad ei ole eksimatud. Faktikontrollijad on inimesed ja teevad vigu. Kuid igal tõsiselt võetaval ja sertifitseeritud organisatsioonil on vigade paranduse poliitika, mis võimaldab infot täpsustada, kui ilmnevad uued tõendid.
Faktikontroll põhineb loogikal ja tõenditel, mitte poliitilisel tegevuskaval. Igaühel on võimalik kontrollida faktikontrolli, sest see peab olema tehtud läbipaistvalt, näidates selgelt allikaid ja meetodeid.
Modereerimise muutmise mõju ühiskondlikule debatile on suurem
Kuigi Zuckerbergi avalduse faktikontrollijaid ründav hoiak oli kõige jõulisem, on avaliku debati jaoks suurema mõjuga hoopis modereerimisreeglite muutus.
Nüüdsest hakkavad teatud halvustavad ja ründavad seisukohad, mida seni olid Meta platvormide algoritmid ohjeldada püüdnud, laialdasemalt levima või algoritmidelt hoopis tuge saama.
Osaliselt on need muudatused juba sisse viidud ja sealt on näha, et varasemast enam lubatakse halvustavaid väljendeid kasutada näiteks naiste, etniliste vähemuste ja LGBTQ+-kogukonna kohta. Kui varem arendas Meta aktiivselt tehnoloogiaid, mis aitasid tuvastada ja eemaldada kasutajatele potentsiaalselt ohtlikku sisu enne, kui see jõudis kahju tekitada, siis nüüd seda praktikat muudetakse, leevendatakse või see lõpetatakse.
Näiteks võib uute reeglite järgi öelda „naine on mehe omand“, „homoseksuaalsus on haigus“ või „mustanahalised on roojased“. Meta ise seisis seni selle eest, et tehnoloogia suudaks sellist sisu tuvastada ja eemaldada, sest need võivad muutuda ohtlikuks ning riivata tugevalt inimeste väärikust, turvatunnet ja ühiskondlikku sidusust. Ent selliste avalduste hindamise või eemaldamise võimu ei ole faktikontrollijatel kunagi olnud.
Meta poliitiline valik modereerimisreegleid muuta mõjutab tavakasutaja kogemust. Kuivõrd valeinfo hulk sotsiaalmeedias on niivõrd suur, ei jõua faktikontroll väga paljude valeväidete ja kasutajateni. Modereerimisreeglite muutus toob aga märksa laiemalt nähtavaks teistsuguse, varasemast agressiivsema sisu.
Mis saab edasi?
Zuckerbergil on ettevõtte juhina õigus muuta Meta reegleid. Kriitikat vääribki pigem retoorika, mille toel ta seda tegi.
Tegu on poliitilise otsusega, mis kindlasti avardab teatud tüüpi väljendusvabadust. Ent samal ajal soosib see valeinfo, viha ja diskrimineerimise levikut ning teeb paljudele ühiskonnagruppidele avalikus debatis osalemise seeläbi raskemaks. Ajalooline kogemus kinnitab: vihakõne ei jää pelgalt sõnadeks – see viib sageli tegudeni.
Oluline on teada, et Meta ei ole lõpetanud Euroopas faktikontrolliprogrammi kasutamist. See võimaldab endiselt lisada eestikeelsele valeinfole Facebookis faktikontrolliartikleid.
Siiski võib ette näha, et Meta proovib lähiaastatel USA-s juurutatavaid muudatusi ka Euroopasse üle kanda ehk mitte täita Metale kui väga suurele veebiplatvormile Euroopa digitaalteenuste määruses (European Digital Services Act) kehtestatud nõudeid. Siin on väga oluline, et säiliks mõistlik tasakaal vaba sõnakasutuse, euroopaliku reguleerimissoovi ning inimeste eneseväljenduse ja õiguse vahel saada tõepärast ja usaldusväärset infot, mis kellegi elu või tervist ohtu ei seaks.
Meta sammude taustal peaksime ühiskonnana tahtma veelgi rohkem panustada meediapädevuste tugevdamisse. Ent olukorra muudab keerulisemaks see, et samad jõud, mille survel Meta oma poliitikat muutis, pidurdavad ka meediapädevuste õpetamist. Kui laseme sellel juhtuda, loome veel soodsama pinnase valeinfo, manipulatsiooni ja vihakõne edasiseks vohamiseks.
