TEATRIAUHINNAD | Enim nominatsioone kogus „Rahamaa“, viis (auhinna)rauda on tules „Leviaatanil“
(8)Selleaastased teatriauhindade nominatsioonid suuri üllatusi ei paku: oodatult sai enim nominatsioone – 11 – Eesti Draamateatri „Rahamaa“, lavastaja Hendrik Toompere jr.
Nominatsioonirikas oli aasta ka teatrile Ekspeditsioon, Krulli kvartali masinatsehhis korraliku (nii visuaalse kui ka intellektuaalse) spektaakli püsti pannud Lauri Lagle „Leviaatan“ kogus viis nominatsiooni. Sama skoori tegi Eesti Draamateatri teine suvelavastus (lisaks „Rahamaale“), Elin Toona mälestustel põhinev „Üks helevalge tuvi“, mida vaadates näeb sõda ja selle tagajärgi lapse silme läbi. Lavastust mängitakse ka sel suvel Haapsalu külje all Uuemõisa mõisas.
Neli nominatsiooni kogus Vanemuise teatris Ringo Ramuli lavastajakäe all valminud rasketest sõjateemadest kõnelev „Päevaraamat“, samuti Reformierakonna 30-aastasele ajaloole tagasi vaatav Jaak Printsi lavastatud „Kindlates kätes. Missa Reformierakonnast“.
Neli nominatsiooni sai ka etenduskunstide „vanameister“, hiljuti 50 aasta juubelit tähistanud Mart Kangro. Lavastusega „Inimese anatoomia“ (Ekspeditsioon) kandideerib ta lavastajaauhinnale ja eriprojektiga „Keskealine tantsuajalugu“ (Kanuti Gildi SAAL) tantsuauhinnale. Etenduskunsti auhinnale kandideerib Kangro lisaks lavastusega „Fun Fact“ (koos Branko Jordani, Katarina Stegnari, Primož Bezjaki, Juhan Ulfsaki ja Eero Epneriga).
Ka Philip Glassi kammerooperi „Hydrogen Jukebox“ muusikaline tõlgendus Noblessneri linnakus (Nargenfestival, Tõnu Kaljuste) tõi neli nominatsiooni, kolm nominatsiooni pälvis Jevgeni Gribi ballett „Valgus maailma lõpust“ (rahvusooper Estonia).
Laureaadid kuulutatakse välja 27. märtsil ehk rahvusvahelisel teatripäeval Tallinnas Von Krahli teatris (Telliskivi 60a).
Teatriliigiülesed auhinnad
Žürii: Tambet Kaugema (esimees), Eve Andre-Tuga, Maria Arusoo, Lisanna Lajal, Kristel Nõlvak ja Aare Tool
Lavastajaauhind
Mart Kangro – „Inimese anatoomia“ (Ekspeditsioon)
Lauri Lagle – „Leviaatan“ (Ekspeditsioon)
Mari-Liis Lill ja Priit Põldma – „Üks helevalge tuvi“ (Eesti Draamateater)
Ringo Ramul – „Päevaraamat“ (Vanemuine)
Hendrik Toompere jr – „Rahamaa“ (Eesti Draamateater) ning „Totalitaarne romaan“ (Eesti Draamateater ja Vaba Lava)
Kunstnikuauhind
Epp Kubu – lava- ja videokujundus lavastusele „Totalitaarne romaan“ (Eesti Draamateater ja Vaba Lava)
Maarja Meeru – kunstnikutöö lavastusele „Turandot“ (Vanemuine)
Laura Pählapuu – kunstnikutöö lavastustele „Leviaatan“ (Ekspeditsioon), „Üks helevalge tuvi“ (Eesti Draamateater) ja „Antigone“ (Vanemuine)
Kristjan Suits – kunstnikutöö lavastusele „Rahamaa“ (Eesti Draamateater) ja lavakujundus lavastusele „Valgus maailma lõpust“ (Eesti rahvusballett)
Kristel Zimmer – kunstnikutöö lavastustele „Inimese anatoomia“ (Ekspeditsioon) ja „Kindlates kätes. Missa Reformierakonnast“ (Von Krahl ja Delfi Meedia)
Sõnalavastuste auhinnad
Žürii: Jaak Allik (esimees), Piret Jaaks, Tambet Kaugema, Karmo Mende, Laine Mägi, Tiina Mälberg ja Johanna Rannik
Meespeaosatäitja auhind
Alo Kõrve – George lavastuses „Kes kardab Virginia Woolfi?“ (Skene Katus Kunstile) ja Thomas lavastuses „Venus karusnahas“ (Teater Nuutrum)
Jörgen Liik – Jermolai Lopahhin ja Ahab lavastuses „Leviaatan“ (Ekspeditsioon)
Tõnis Niinemets – Artur lavastuses „Rahamaa“ (Eesti Draamateater)
Kristo Viiding – Aksenti Ivanovitš Poprištšin lavastuses „Hullumeelse päevik“ (R.A.A.A.M.)
Rait Õunapuu – Jan lavastuses „Süsteem“ (Ugala)
Naispeaosatäitja auhind
Jaune Kimmel – Naine lavastuses „Klaaslaps“ (Rakvere teater)
Riina Maidre – Anna lavastuses „Erakõnelused“ (Eesti Draamateater) ja Naine lavastuses „Pärsia viimase keisri mõrv“ (R.A.A.A.M.)
Triinu Meriste – Emma lavastuses „Leping“ (1Teater)
Teele Pärn – Elin lavastuses „Üks helevalge tuvi“ (Eesti Draamateater)
Külliki Saldre – Renaata lavastuses „Lõpp“ (Vanemuine)
Meeskõrvalosatäitja auhind
Gert Raudsep – Siim ja Preester lavastuses „Kindlates kätes. Missa Reformierakonnast“ (Von Krahl ja Delfi Meedia), Direktor lavastuses „Rahamaa“ (Eesti Draamateater) ning Korovjev lavastuses „Totalitaarne romaan“ (Eesti Draamateater ja Vaba Lava)
Reimo Sagor – Ruben lavastuses „Lõpp“ (Vanemuine)
Taavi Teplenkov – Sergei Eisenstein lavastuses „Eisenstein“, osatäitmised lavastuses „Rahamaa“, Sartorius lavastuses „Solaris“ (kõik Eesti Draamateater) ja Ural Tansõkbajev lavastuses „Totalitaarne romaan“ (Eesti Draamateater ja Vaba Lava)
Mart Toome – Heldur Karmo lavastuses „Rohelised niidud“ (Thors Films)
Juhan Ulfsak – Kristen ja Preester lavastuses „Kindlates kätes. Missa Reformierakonnast“ (Von Krahl ja Delfi Meedia)
Naiskõrvalosatäitja auhind
Merle Jääger – Vanaema lavastuses „Päevaraamat“ (Vanemuine)
Kaie Mihkelson – Mary lavastuses „Kollane tapeet“ ja Vanaema lavastuses „Üks helevalge tuvi“ (mõlemad Eesti Draamateater)
Jane Napp – Honey lavastuses „Kes kardab Virginia Woolfi?“ (Skene Katus Kunstile)
Harriet Toompere – Harey lavastuses „Solaris“ (Eesti Draamateater)
Viire Valdma – Karin lavastuses „Erakõnelused“ ja Ema lavastuses „Rahamaa“ (mõlemad Eesti Draamateater)
Eriauhind
Jan Ehrenberg, Diana Leesalu, Ardo Ran Varres, Ingmar Jõela, Martin Mikson ja Emil Kallas – viimistletud ja tugev tervik Tallinna Linnateatri lavastuses „Novecento“
Ove Musting, Péter Kollányi ja Ivar Taim – videorežii ja selle teostus Eesti Draamateatri lavastuses „Rahamaa“
Veiko Porkanen ja Ken Rüütel – näitlejameisterlik kooskõla Vanemuise teatri lavastuses „Päevaraamat“
Kati Simpson ja Erik Simpson – aastatepikkuse suurepärase töö eest Eesti teatrikunsti eksponeerimisel Brüsselis elavatele rahvuskaaslastele (üheksa teatriõhtut 2024. aastal)
Ingomar Vihmar – ainulaadne kompositsioon ja selle teostus Endla teatri lavastuses „Tõde ja õigus V“
Muusikaauhind
Žürii: Heli Veskus (esimees), Alvar Loog, Kristel Pappel, Aare Tool ja Mati Turi
Tõnu Kaljuste – Philip Glassi kammerooperi „Hydrogen Jukebox“ muusikaline tõlgendus ja tänapäevase muusikateatri väsimatu edendamine (Nargenfestival)
Giorgio Madia – Giacomo Puccini ooperi „Turandot“ stiilne ja terviklik lavastus (Vanemuine)
Tamar Nugis – haaravad ja vokaalselt kõrgetasemelised osatäitmised Viktor Ullmanni ooperis „Atlantise keiser“ (rahvusooper Estonia ja Von Krahl), Giacomo Puccini ooperis „Madama Butterfly“ (rahvusooper Estonia) ning Philip Glassi kammerooperis „Hydrogen Jukebox“ (Nargenfestival)
Jaanika Rand-Sirp – rahvusooperi Estonia muusikalavastuste ja kontsertettekannete ettevalmistamine pianist-repetiitorina: Viktor Ullmanni „Atlantise keiser“, Giacomo Puccini „Madama Butterfly“, Georges Bizet’ „Carmen“, Gioachino Rossini „La donna del lago“ ja Hector Berliozi „Fausti needmine“
Veiko Tubin – Philip Glassi kammerooperi „Hydrogen Jukebox“ ajastuvääriline ning teose dramaturgiaga tundlikus dialoogis lavastus ja videokunstnikutöö (Nargenfestival)
Balletiauhind
Žürii: Anu Ruusmaa (esimees), Eve Andre-Tuga, Jüri Jekimov, Jelena Karpova ja Galina Rohumaa
Jevgeni Grib – balleti „Valgus maailma lõpust“ koreograaf-lavastaja (Eesti rahvusballett)
Caroline Maquignon – proua de Tourvel lavastuses „Ohtlikud suhted“ ja Ludwika lavastuses „Vihm detsembris“ (mõlemad Vanemuine)
Marta Navasardjan – nimiosa lavastuses „Giselle“, Klara lavastuses „Pähklipureja“ ja Naine lavastuses „Valgus maailma lõpust“ (kõik Eesti rahvusballett)
Ketlin Oja – Blanche lavastuses „Tramm nimega Iha“ ja nimiosa lavastuses „Giselle“ (mõlemad Eesti rahvusballett)
Sergei Upkin – Karenin lavastuses „Anna Karenina“ (Eesti rahvusballett)
Tantsuauhind
Žürii: Liisi Aibel (esimees), Raho Aadla, Lisanna Lajal, Eve Mutso-Oja ja Aare Rander
Henri Hütt – lavastus „Pühendusega“: kummardus Mai Murdmaale (Sõltumatu Tantsu Lava)
Mart Kangro – eriprojekt „Keskealine tantsuajalugu“ (Kanuti Gildi SAAL)
Kalli Pikas ja Triinu Taul – lavastus „Nutan saba ja sarvedega“ (Krinalmansour)
Külli Roosna, Kenneth Flak ja Rakesh Sukesh – lavastus „Varjupaik Ouroboros“ (Sõltumatu Tantsu Lava)
Ruslan Stepanov – lavastus „Küsi minu kehalt“ (elektron.art)
Etenduskunsti auhind
Žürii: Gregor Kulla (esimees), Maria Arusoo, Maike Lond, Urmas Lüüs ja Riina Oruaas
Lisanna Annus, Rene Liivamägi, Maarja Mänd ja Ivar Põllu – lähiajaloolise irreaalsusega tegelev kobarlavastus „Hungerburg 2024“ (Tartu Uus Teater)
Liisbeth Horn, Kärt Koppel ja Anumai Raska – digitaalse jälgimise rõõmu ja valu käsitlev lavastus „Roti rumba“ (Kanuti Gildi SAAL)
Branko Jordan, Katarina Stegnar, Primož Bezjak, Mart Kangro, Juhan Ulfsak ja Eero Epner – dramaturgiliselt taiplik koostöölavastus „Fun Fact“ (Kanuti Gildi SAAL ja Bunker)
Mart Kangro – julgelt absurdsed ja tundlikud lavastused „Inimese anatoomia“ (Ekspeditsioon) ja „Keskealine tantsuajalugu“ (Kanuti Gildi SAAL)
Maria Metsalu – uljalt riskantne, kahtlev ja kihiline lavastus „Kultuur“ (Kanuti Gildi SAAL jt)
Loovtehniliste töötajate auhinnad
Žürii: Siim Saarsen (esimees), Ivika Jõesaar, Roland Leesment, Taivo Pahmann, Sander Põllu, Mart Saar ja Liina Unt
Lavastust ettevalmistava töötaja auhind
Merle Liinsoo – Ugala teatri grimmiala juht, kelle juhitud osakond panustab täie pühendumisega lavastuste väljatoomisele ja etendamisele. Kõigi lavastuskunstnike hinnatud koostööpartner.
Margit Roosaar – tehniline produtsent ja kunstniku assistent loomingulises ühenduses Skene Katus Kunstile. 2024. aastal töötas Birgitta Festivali ooperilavastuse „Orpheus“ ja Nargenfestivali lavastuse „Hydrogen Jukebox“ juures.
Mait Sarap – Vanemuise teatri dekoratsiooniala assistent. 2024. aastal paistis silma tehniliste lahendustega lavastustele „Turandot“, „Prohvet ja idioot“ ning „Kuninga käsk“.
Etendust teenindava töötaja auhind
Maret Kongi – Rakvere teatri grimeerija. 2024. aasta keerulised ja loovad grimmilahendused lavastustele „Madisoni maakonna sillad“, „Karge meri“ ja „Reekviem unistusele“.
Raido Linkmann – teatri Ekspeditsioon helitehnik. Helitehniku tavatöö piiride nihutamine lavastuste „Nüüd võib sellest rääkida“, „Reis metsa lõppu“, „Inimese anatoomia“ ja „Leviaatan“ teenindamisel.
Tauno Makke – Eesti Draamateatri heli- ja videoosakonna juhataja. Tema juhtimisel viidi möödunud hooajal ellu tehniliselt keerukaid ja suuremahulisi lavastusi, nagu „Rahamaa“ ja „Solaris“.
Haldus- ja administratiivtöötaja auhind
Katrin Eerme – Tallinna Linnateatri büroojuht. Ta valdab nõtkelt tohutut infohulka ning tema uuenduslikkusest, hoolsusest, sõbralikust suhtlusstiilist ja empaatiast kantud kohalolek muudab hallid alad värviliseks.
Jane Oksa – Kellerteatri korraldusjuht Ta on mitmekülgne, hooliv ja toetav kolleeg, kes jagab erakordse osavusega oma ööpäeva kõigi teatritööde vahel, et asjad sujuksid ning etendused ja proovid toimuksid, inimene, kelleta Kellerteater ei suudaks päevagi elada.
Marika Tint – Rakvere teatri korraldusjuht. Marika on Rakvere teatri hindamatu raudvara. Lisaks pingelisele igapäevatööle toimis tänu temale 2024. aastal sujuvalt ka teatri rahvusvaheline koostöö.
Algupärase dramaturgia auhind
Žürii: Heidi Aadma (esimees), Johan Elm, Marta Aliide Jakovski ja Urmas Lennuk
Eero Epner – lavastuse „Leviaatan“ tekst Tšehhovi, Melville’i ja piibliloo ainetel
Eero Epner ja Aare Pilv – lavastuse „Kindlates kätes. Missa Reformierakonnast“ tekst
Roos Lisette Parmas – näidend „Me peale ülalt jälle paistsid tähed“
Mehis Pihla – näidend „Rahamaa“
Reet Neimari nimeline kriitikaauhind
Žürii: Kirsten Simmo (esimees), Liis Aedmaa, Kadi Herkül, Meelis Oidsalu ja Margot Visnap
Karin Allik – artiklid „Sülg, veri ja empaatia. Made in Estonia Maraton 2024“ (Edasi.org 20. III 2024), „Kannatus kapitaliks. „Theatertreffen 2024““ (Sirp 14. VI 2024) ning „Kunstniku käepikendusena Tallinna avastamas“ (Sirp 21. VI 2024)
Maris Johannes – artiklid „Kurjuse kapsel“ (Sirp 2. II 2024), „Kuhu kadusid kodud?“ (Sirp 9. VIII 2024) ja „Hullumeelsete fatamorgaana“ (Sirp 25. X 2024)
Ott Karulin – artiklid „Minata maailm“ (Sirp 6. IX 2024), „Põrgulikud õnnesoovid“ (Sirp 13. IX 2024) ja „Süti, süti, ma sütitan“ (Sirp 8. XI 2024)
Andrei Liimets – artiklid „Kunstiga türannia vastu“ (Eesti Ekspress 20. III 2024), „Teatriutoopia keset varemeid“ (Eesti Ekspress 21. VIII 2024) ja „Kes tahab peaministriks, käsi püsti!“ (Eesti Ekspress 27. XI 2024)
Linda Ohe – artiklid „Hirmukurrud poliitilise teatri palgel“ (Sirp 12. I 2024) ja „Juustust kuu“ (Sirp 4. X 2024)
Salme Reegi nimeline lasteteatri auhind
Žürii: Eleriin Miilman (esimees), Iir Hermeliin, Kristel Nõlvak ja Keiu Virro
Irina Marjapuu – lavastaja ja kunstnik nukulavastuses „Polianna“. Poeetiline ja filigraanne loojutustus inspireerivas muusikariistade maailmas (Vene Nukuteater)
Aarne Mägi – pikaaegse lasteteatrile pühendumise tulemusena sündinud särtsakas, leidlik ja kaasahaarav lavastus „Kardemoni linna rahvas ja röövlid“ (Kuressaare teater)
Tuuli Potik ja Eve Mutso – idee autor ja produtsent ning koreograaf ja lavastaja haridusprojektis „Tajuleebe tantsulugu“. Eesti esimene teatrimaailma osavõtlik tutvustamine autistlikele ja intellektipuudega lastele (rahvusooper Estonia)
Leino Rei ja Kaspar Jancis – lavastaja ja dramatiseerija ning kunstnik ja helilooja lavastuses „Kärbes, prussakas ja ämblik“. Üllatav, avastuslik ja haarav mikromaailm karavanteatri esimeses lavaloos (Eesti Noorsooteater)
Silvia Soro, Herta Soro ja Marta Soro – lavastus „Täiuslik“. Teravalt aktuaalne, julgelt isiklik ja puudutav dokumentaalteater (Tartu 2024 põhiprogramm)
Lavastuse originaalmuusika auhind
Auhinda rahastab Eesti autorite ühing.
Žürii: Ardo Ran Varres (esimees), Jakob Juhkam, Hendrik Kaljujärv, Liina Sumera ja Aleksandr Žedeljov
Maria Faust – muusika lavastusele „Rahamaa“ (Eesti Draamateater)
Lauri Lüdimois – muusika lavastustele „Me peale ülalt jälle paistsid tähed“ ja „Kartulimässajad“ (mõlemad Ugala)
Kenn-Eerik Kannike – muusika lavastusele „Päevaraamat“ (Vanemuine)
Viive Ernesaksa nimeline muusikalise ja/või helikujunduse auhind
Auhinda rahastab Eesti autorite ühing.
Žürii: Ardo Ran Varres (esimees), Jakob Juhkam, Hendrik Kaljujärv, Liina Sumera ja Aleksandr Žedeljov
Lauri Kaldoja – muusikaline ja helikujundus lavastustele „Aja oma atra läbi koolnute kontide“, „Erakõnelused“, „Kollane tapeet“, „Rahamaa“ ja „Solaris“ (kõik Eesti Draamateater)
Raido Linkmann – helikujundus lavastusele „Üks helevalge tuvi“ (Eesti Draamateater)
Andres Noormets – muusikaline kujundus lavastusele „Süsteem“ (Ugala)
Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti teatriliit.
