Valitsuse koroonakäitumist kritiseerivas 31. oktoobri Postimehe arvamusartiklis väidab endine rahvastikuminister Riina Solman (Isamaa aseesimees), et: "Nüüdseks teame, et vaktsineeritud inimesed, kes viimase doosi said 5-6 kuud tagasi, nakatuvad vaktsineerimata inimestest keskeltläbi vaid kaks korda vähem."

KONTROLL

Solmani tsitaadist kontrollime, kas koroonavaktsiini efektiivsus tõesti langeb poole aasta jooksul nii palju, et nakatumise vahe on kõigest kahekordne. Inglismaal, kus algas vaktsineerimisprogramm ühe esimesena maailmas, avaldati selle aasta augustis uuring vaktsiinide efektiivsuse kohta neli kuni viis kuud peale teise vaktsiinidoosi saamist. King's College Londoni teadlaste poolt juhitud uurimisgrupi ZOE uuringust selgub, et 4-5 kuud peale teist doosi langes Pfizeri efektiivsus haigestumise takistamisel 74% peale ning AstraZeneca 67% peale.

16. oktoobril avaldatud USAs tehtud uuringus selgus, et vaktsiinide efektiivsus Delta-tüvega haigestumise peatamisel langes peale viiendat vaktsineeritud kuud 53% peale, teiste tüvede vastu langes efektiivsus 5 kuuga 67% peale. Küll aga ei langenud terve uuringu vältel vaktsiinide efektiivsus seoses haiglasse jõudmise peatamisega - see kaitse jäi vaktsineeritutel sama kõrgeks terve kuue kuu jooksul.

Augusti lõpus avaldatud Iisraelis tehtud uuring leidis, et 60+ aastaste vanusegrupi hulgas langeb vaktsiini efektiivsus haigestumise ennetamisel kuus kuud peale vaktsiini 57% peale, ning sarnased numbrid on ka teistes vanusegruppides. Aga efektiivsus raske haigestumise vastu jääb alles, olles 86% 60+ vanusegrupis, ning 94% 40-59 aastaste vanusegrupis.

Seega Solmanil on pigem õigus, et nakatumisrisk tõesti suureneb oluliselt kuus kuud peale vaktsineerimist, olles kas vaid kaks korda väiksem mitte-vaktsineeritutest või natuke rohkem. Siiski, kõik uuringud järeldavad sama, et efektiivsus raske haigestumise või haiglasse sattumise vastu aja jooksul ei vähene või väheneb väga minimaalselt.

Otsus

Pigem tõsi.

PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@delfi.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aasta septembri alguses Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad EPL/Delfi Arvamusveebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: naeruväärne, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.