Tervise- ja tööminister Tanel Kiik (Keskerakond) väitis Eesti Päevalehele 18. veebruaril antud lühiintervjuus valitsuse uue vaktsiinipoliitika teemal, et:

"Läti ja Leedu on vaktsineerimisega Eestist ligi kümme protsenti ees, miks? Kiige sõnul on peamine põhjus see, et Eestis ei ole kohustuslikku vaktsineerimist. "Läti kehtestas vaktsineerimisele ranged nõuded, mis tõi märgilise kasvu." [...] "tõhustusdooside arvu poolest on Eesti lõunanaabritest siiski ees."

Kontrollime, kas Lätis tõusis vaktsiiniga hõlmatus peale jõulisema vaktsineerimispoliitika kehtestamist ja kas Eestis on lõunanaabritega võrreldes suurem tõhustusdoosidega hõlmatus.

KONTROLL

Tanel Kiik on faktikontrollile kinnitanud, et viitas eelmainitud intervjuus Läti oluliselt rangema vaktsineerimispoliitika mõjule, ning jagas oma andmete allikat, mis kujutab graafiliselt tõusu vaktsiiniga hõlmatuses 11. oktoobri ja 15. novembri vahemikus.

Joonis

Tõhustusdoosid

Samast allikast selgub, et 11. oktoobril oli Läti elanikkonnast vaktsineeritud 48.31%, 15. novembril 60,09%. Eestis tõusis vaktsiiniga hõlmatus samas ajavahemikus 3 protsendipunkti võrra. Sellist tõusu kinnitab Läti riiklik statistika.

11. oktoobril 2021 kehtestas Läti valitsus kolmeks kuuks eriolukorra, millega keelas vaktsineerimata inimestel sisenemise mitte-esmatarbe poodididesse ning andis nii avaliku sektorile kui erasektori ettevõtetele kohustuse oma töötajad 15. novembriks vaktsineerida. 15. novembrist alates anti tööandjatele õigus vabastada töökohalt vaktsineerimata töötajad ja keelati vaktsineerimata inimeste sisenemine 1500 ruutmeetrist suurematesse esmatarbekauplustesse. Seega toetab statistika Kiige väidet, kuid kausaalsuse analüüsimine jääb faktikontrolli raamidest välja.

Kontrollime ka ministri väite teist poolt seoses tõhustusdoosidega Balti riikides. Kiik viitas faktikontrollile antud kommentaaris EDCD avaldatud andmetele. Nende kohaselt on kõnealuse artikli avaldamise seisuga (18. 02. 2022) tõhustusdoosiga hõlmatus elaniku kohta Eestis 31,8%, Lätis 25,4% ja Leedus 30,9%.

Samas faktikontrolli artiklis varem kasutatud Our World in Data andmetel on samal kuupäeval tõhustusdoosi saanud vastavalt 32,96%, 26,11% ja 33,65% elanikkonnast.

Riiklikud andmebaasid spetsiifiliselt tõhustusdoosidega hõlmatust ei illustreeri. Seega on olemasolevates allikates paariprotsendiline erinevus, ühtedel andmetel on Leedus jõutud kolmanda doosiga vaktsineerida veidi rohkemat osa rahvastikust kui Eestis. Hõlmatuse erinevus Eesti ja Leedu vahel on aga ka nendel andmetel vähem kui protsendisuurune.

Otsus

Kuigi tõhustusdoosidega hõlmatuse statistikas on allikate vahel paariprotsendiline erinevus, on tervise- ja tööministri kõnealused väited üldiselt siiski õiged.

Pigem tõsi


PROJEKTIST

Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.

Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid