FAKTIKONTROLL | Kas Reinsalul on õigus, et Euroopa Liit saadab tagasi vaid kolmandiku tagasilükatud asüülitaotlejatest?
(96)
TSITAAT
30. novembri Postimehes avaldatud arvamusartiklis väidab riigikogu liige ja endine välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) Euroopa Liidu kontekstis rändekriisist rääkides: "Isegi siis, kui isik on ilmselgelt pahauskselt ja igasuguse tagakiusamise ohuta Euroopasse jõudnud ning isegi kui pärast venivaid menetlusi on tehtud varjupaiga andmisest keelduv otsus, ei suudeta praktilistel põhjustel kahte kolmandikku neist isikutest tagasi saata!"
Reinsalu tsitaadist kontrollime, kui palju päriselt eitava otsuse saanud migrantidest EL-ist lahkuvad.
KONTROLL
Oma artiklis viitab Reinsalu, et ta andmed tulevad Euroopa Kontrollikoja hiljutisest aruandest, ilma täpsustamata millisest.
Selle aasta septembris on Euroopa Kontrollikoda avaldanud eriaruande "ELi tagasivõtmisalane koostöö kolmandate riikidega," kus on välja toodud 2019. aasta statistika (29% saadeti päriselt tagasi), mille põhjal on järeldatud, et tagasi saadetakse vaid kolmandik ebaõnnestunud asüülitaotlejatest.
Frontexi (Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet) 2021. aasta riskianalüüsis on välja toodud aastate 2017-2020 tagasisaatmisotsuste arv ning tegelike lahkumiste arv. Alates aastast 2017 on vastavalt efektiivsete naasmise protsendid 55%, 48%, 46%, ning aastal 2020 kõigest 20%. Eelmise aasta madala taseme põhjuseks on toodud pandeemia, mis tegi tagasisaatmisprotsessi oluliselt keerulisemaks, eriti lennuprobleemide tõttu. Frontexi andmetele viitab ka Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmete portaal.
Rootsis migratsiooniuuringutega tegelev organisatsioon Delmi on oma 2020. aasta esimeses raportis viidanud, et aastatel 2016 ja 2017 oli efektiivsete naasmiste protsent vastavalt 46% ja 37%, ent need numbrid varieeruvad liikmesriikide vahel väga palju.
Reinsalu viidatud Euroopa Kontrollikoda väidab ka ise: "Andmed, millel see põhineb, pole alati täpsed ega erinevates liikmesriikides täielikult võrreldavad." Seega andmete erinevus ning suur aastate vaheline muutus ei võimalda täpselt väita, kui efektiivne või mitte tagasisaatmisprotsess on. Kuna osad andmed kinnitavad rohkem ja osad vähem Reinsalu väidet, on tal pigem õigus.
OTSUS
Pigem tõsi.
PROJEKTIST
Hea lugeja! Kui ka sinule jääb silma mõni valekahtlusega väide, saada see julgelt aadressile faktikontroll@epl.ee.
Eesti Päevaleht, Delfi ja Eesti Väitlusselts käivitasid 2017. aastal Faktikontrolli projekti, mille käigus jälgitakse, kuidas poliitikud faktidega ringi käivad. Väitlusseltsi juures tegutsevad faktikontrolörid jälgivad igapäevaselt poliitikute ja teiste arvamusliidrite meedias väljaöeldavat ning kontrollivad erinevaid esmapilgul kahtlust äratavaid või küsimusi tekitavaid väiteid. Kontrolli tulemused ilmuvad Eesti Päevalehe veebis ning seal antakse poliitikute väidetele hinne kuuepunktiskaalal: eksitav, vale, pigem vale, nii ja naa, pigem tõsi ja tõsi.
