Hea teatri all on alati peidus nähtamatu lugu. Just seda läheb näitleja lavale rääkima, ütleb legendaarne näitleja Kaie Mihkelson.
Aasta ja kahe kuu jagu Narva linnapea olnud Jaan Toots pole piirilinnale veel adjöö öelnud. Kui Katri Raik peaks lähikuudel kohalt tõugatama, oleks ta valmis meeritoolile naasma. Kuid kannatust ei jätku tal kauaks. „Kui see juhtub vastu suve, on see mõttetu vahetus,“ märkis Toots Delfile.
„See pole ju normaalne, kui ähvardatakse režissööri tappa, mind läbi peksta ja ketšupisse kasta. Kui oleksin survele allunud, siis oleksid järgmisena hiinlased või põhjakorealased vaadanud, et ahaa, selle festivaliga saab mängida,“ räägib Tiina Lokk rünnakutest, mille ohvriks langes sügisene PÖFF.
Jaak Aaviksoo ei toeta merekaablite peitmise ideed: pole mõtet unistada paksemast vatijopest, et poleks nii valus, kui pekstakse (105)
Eesti ei peaks idanaabri heidutuseks mitte merepõhjataristut betoneerima asuma, vaid endale selgroo kasvatama, ütleb akadeemik Jaak Aaviksoo LP-le antud intervjuus. Ühtlasi oleks tema silmis ühiskonnal aeg täiskasvanuks saada, jalad kõhu alt välja vedada ning riik viimaks stagnatsioonist välja tirid...
„Mind huvitab, kuhu selline asi nagu armastus üldse liigub,“ sõnab tuntud filmimees.
LP ARHIIVIST | Fred Jüssi: ma tahaks näha nende inimeste silmi, kes väidavad, et osale inimestele meeldivadki lageraielangid (914)
Loodusteemades eestlaste tähtsaim arvamusliider tunneb abitust, kui näeb, kuidas käitutakse tema jaoks pühade paikadega. Intervjuu ilmus esimest korda 2021. aasta kevadel.
Eesti on kolmekümne aastaga meeletult palju muutunud, ei ole põhjust vinguda, leiab Sirje Lefebvre.
2015. aastal mitu kuud rindel veetes nägi Meikar, kuidas kohalikud on puhkenud sõjast täielikus segaduses.
Siim Kallas: kui keegi tahab jalga taha panna, siis ikka omad. Paraku leiab Eestist selliseid inimesi küll (717)
Septembris suure poliitikaga lõpparve teinud Siim Kallas tunnistab LP-le antud intervjuus oma pikale poliitikukarjäärile tagasi vaadates, et üks tema väheseid vigu – kui mitte ainus – oli 2014. aastal nõustuda peaministriks hakkama.
„Mõttes olen ma alati Eestis,“ sõnab Pariisi ida keelte ja kultuuride instituudi professor, tunnustatud teadlane ja tõlkija.
Nüüdseks kaks aastat A. Le Coqi juhina töötanud Jaanus Vihand soovib, et Eesti oleks paindlik riik. „Kui on näha, et mõni maksu- või aktsiisitõus ei too kasu, vaid kahju, siis võiks selle ümber pöörata,“ arvab ta.
„Inimkonnaga on see mure, et me ei oska rahujalal elada,“ tunnistab Pariisis UNESCO peakorteris töötav eestlanna. „Ükski inimese loodud süsteem ei ole täiuslik.“
Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov usub, et kui veel neli kuni kuus rasket kuud vastu pidada, hakkab senine jäine vastutuul hoopis purjedesse puhuma ja Putinil on siis keeruline väita, et aeg on tema poolel.
Hendrik Toompere jr: tuleb kriitilise pilguga üle vaadata, millist teatrit ja kui palju me tegelikult vajame (97)
Teatri meeletu populaarsus Eestis näitab, et meie rahval on keskmisest suuremad intellektuaalsed huvid, usub Draamateatri kunstiline juht Hendrik Toompere jr. „Maailmamastaabis pole see teps mitte tavaline.“
„Kõigile ei ole ma vastik. Ühtedele olen vastik, teised tulevad juurde ja tunnustavad,“ kõneleb rahandusminister.
„See käis lihtsalt niimoodi... pliuh-pläuh. Olin arvestanud, et töötan edasi,“ tunnistab Draamateatrist koondatud teenekas lavastaja.
Ta ei kujutanud ette, et Hiiumaalt lahkumine on sedavõrd valulik, tunnistab Jõgevamaal elav ja Luua puukoolis leiba teeniv kirjanik Tõnu Õnnepalu.
„Tahan väga vanaemaks saada,“ tunnistab elupõline peatoimetaja, tänane kultuurinõunik Berliinis. „Kui saaksin vanaemaks, tuleksin päevapealt tagasi!“
Igal õhtul söögilaua taga kokkusaamine hoiab peret koos, tõdeb tipp-pankurist kuuelapselise kärgpere ema.
Martin Helme: sõjaliste vahenditega pole võimalik Ukraina territoriaalset terviklikkust taastada (728)
EKRE esimees Martin Helme rääkis LP-le lõhestunud EKRE edasistest käikudest. Muu hulgas soovitakse luua Sinise Äratuse asemele oma noorteorganisatsioon.
Iga naine on tundnud, et temasse suhtutakse teisiti selle pärast, et ta on naine, sõnab Berliinis edukat karjääri teinud suhtekorraldaja.
Aastaid Gruusias elanud Mart Mardisalu: me võiks oma õiguste eest seista sama julgelt kui grusiinid (394)
„Grusiinid oskavad ka kõige pimedamal ajal elus natukene rõõmu leida või pidutseda, seda võiksid õppida ka eestlased,“ arvab aastaid Gruusias elanud endine teletäht Mart Mardisalu.
„Jääb vaid loota, et meie lapsed ei hakkaks elama palju hullemas maailmas kui meie,“ räägib LP-le eelmisel nädalal 69. sünnipäeva pidanud ajakirjanik Artemi Troitski.
Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem on viimaseid päevi ametis. 1. juulil võtab temalt kaitseväe juhtimise üle kindralmajor Andrus Merilo, kellele Herem ei ennusta võrreldes enda ametiajaga sugugi väiksemaid probleeme. Vastupidi.
Kusti Salm lahkub kaitseministeeriumi kantsleri ametist, sest valitsus ei leia Eesti kaitsmiseks piisavalt raha (490)
Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm esitas paar nädalat tagasi kaitseministrile lahkumisavalduse ja paneb ameti maha augustis. Salm ütleb Delfile antud intervjuus, et julgeolekuolukord ja ohupilt liigub paraku kiiremini eest ära, kui meie ja lääneliitlased tegutseme. Salm näeb paralleele 1939. a...
„Ma ei unusta seda lugu kunagi. Kas ma tõesti väärin sellist kohtlemist?“ küsib naisliidu auesinaine ja edukas poliitik.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) esimene juht ja siseministeeriumi kauane asekantsler Raivo Küüt pakkis asjad ministeeriumis kokku ja suundub juunist sisekaitseakadeemiasse politseinikele järelkasvu koolitama.
Kaitsele võiks kulutada 10% SKP-st, leiab endine kaitseväe juhataja.
Mihkel Nestor (38) otsustas, et tema teeb majandusanalüütiku ja ökonomisti ametist midagi, mil on ka meelelahutuslik väärtus.