Anne Veesaar (62) pakub kohtumispaigaks kodulähedast Linnuküla restot. See on õdus eestiaegne puumaja, mille valgustatud aknad säravad mornis detsembriõhtus nagu ballisaal, aga seest näeb restoran pigem välja kui kellegi kodu, mitte söögikoht. Anne satub sinna tihti ja on enamiku menüüd läbi proovinud („Siig on väga hea!” soovitab ta asjatundlikult). Isegi tupsrohtliiliate potid siinsetel aknalaudadel on tema toodud – koduse lillevaru ülejäägid.

Anne võtab fotograafi kaamera ees vilunult poose ja ainult mõnel trepiastmel annab samm tunda, et tema hiljutistest puusaoperatsioonidest pole veel eriti palju aega möödas. Ta kannab beebiroosat džemprit ja Tanel Veenre kõrvarõngaid, kitsaid teksaseid ja trendikaid nöörsaapaid ning tema prantsuse maniküür on sama veatu kui tema figuur.

Kuidas läheb, Anne?


Väga hästi! Ma ootan hommikuid. Tead, kuidas välja selgitada, millal oled õnnelik? Sedasi on siis, kui ootad hommikut, sest nii palju põnevat ootab ees.

Mida põnevat sind siis ootab?


Läksin Tartu ülikooli magistriõppesse kultuurikorraldust õppima ja maailm on nüüd avardunud. Mitte et mul paberit oleks vaja – ei hakka ma sellepärast paremini mängima ega hulle suuri projekte ette võtma. Aga see on äge! 

Avalehele
70 Kommentaari
Loe veel: