Foto: Priit Simson

Kogu nädala, kui seda intervjuud kild killu ja päev päeva haaval kokku paneme, jookseb Jaak Prints (34) filmivõtetelt otse jalgpallimängule, sealt omakorda Arvamusfestivalile vihakõne paneeli juhtima ja seejärel monotüki „Kodumaa karjed” taastusproovi. Säärane hõivatus ei tule üllatusena neile, kelle jaoks on Jaak Prints tuntud eelkõige näitlejana. Praegu seisab Jaagul ees veel kümmekond monoetendust. Siis on teatriga kõik. Kas me teda veel kunagi laval näha saame, ei tea keegi. Ka ta ise mitte. Ta jätab hetkeks pardifilee söömise ja meie vestluse pooleli, et silmitseda restorani akna taga igapäevases tormlemises mööduvaid inimesi.

Jaak Prints on huvitav tüüp. Kui kohtume, tõstab ta esimese asjana intervjuuks ette valmistatud küsimused kõrvale ja sõnab: „Las ma räägin sulle natuke endast. Siis saad otsustada, mida küsid ja mida mitte.” Pärast temaga kohtumist ei imesta ma, miks ta on oma näitlejakarjääri jooksul andnud ainult kolm intervjuud. Ta nimelt ei näe meedias „lajatamisel” ja oma arvamuse avaldamisel suurt mõtet. Aga kui ta on selle juba ette võtnud, nõuab Jaak äärmuslikku täpsust ja sügavuti minekut. Täpselt seda, mida teatrikriitikud on nimetanud Jaak Printsi näitlemisoskuse suureks plussiks.

« Avalehele 35 Kommentaari