Jaan Krossist (1920–2007) oleks võinud 1992. aastal saada taastatud Eesti vabariigi esimene president, kuid läks teisiti. Presidendiks sai hoopis teine Eesti suurkuju Lennart Meri.

Nii oma intellektuaalse haarde kui ka pärandi poolest on nad võrdväärsed, aga erinevalt Merist pole Krossi maailmavaadet kaugeltki lihtne üheselt tabada. Oli ta ju seotud nii konservatiivide, sotsiaaldemokraatide kui ka äärmusvasakpoolsete kommunistidega.

Kross kuulus ülikooliajast saadik poliitilise konservatiivsuse poolest tuntud Eesti üliõpilaste seltsi ja oli 1988. aastal üks selle taastamise eestvedajaid. Ta pidas end vasakpoolsemaks, kui ta valiti 1992. aastal tollaste Mõõdukate nimekirjas riigikogusse. Saadikukohast loobus kirjanik juba järgmisel aastal.

Riigikogu valimistega samal aastal toimunud presidendivalimistel kutsusid Isamaa noored poliitikud rahvusvaheliselt maineka, tosin korda Nobeli auhinnale esitatud kirjaniku presidendikandidaadiks. Kross keeldus.

Avalehele
78 Kommentaari
Loe veel: