Nabala mõisaproua Maie Matšenas ütleb, et ta oskab päriselt elada alles nüüd, 52-aastaselt. Eluaegne hambaarst räägib LP-le, kui tähtis on keskea rõõmud üles leida ja uut eluetappi nautima õppida.

Nüüd vist ongi keskiga käes...


40. eluaastaks oli mu kõige vanem laps 18- ja noorim kuueaastane. Seega esimene nn keskeatunne tekkis alles üsna hiljaaegu, pärast 50. sünnipäeva. Ilmselt ongi keskeatunne seotud nii enda vanuse kui ka peres kasvavate laste omaga.

Kui olin noorem, täitis mu päevi lastega seotud tegevus, nende hingeelu ja ihu eest hoolitsemine. Samal ajal arendasin oma firmat, laienesime, töötajaid tuli juurde. Alustasin üksi, praegu on meil 35 töötajat. Maal tegutseva arstina pidin tööle minema, kui inimene abi vajas. Üksjagu abi sai antud väiksemate traumade korral: pea-, käe- ja jalahaavu on kokku õmmeldud kümneid ja kümneid. Sel ajavahemikul, ligi 30 aastat, oli elu paras karussell.

Lapsed on nüüd kõik sealmaal, et elavad või õpivad kodust eemal. Ootamatult on tekkinud tunduvalt rohkem õhuruumi omaenda mõtetele, oma aega.

Avalehele
Loe veel: