1991. aastaks oli Eesti lõpuks täiesti vaba. Meil oli oma riik, oma valitsus, oma peaminister Edgar Savisaar, oma või- ja viinatalongid ning vaba ajakirjandus. Kirjutasime Interrindest ja Vene sõjaväe tekitatud keskkonnakahjust ning jälitasime peaministrit võiladudes. Kirusime kommuniste ja uurisime vanematelt kolleegidelt, kuidas ja mida nad nõukogude ajal ridade vahele kirjutasid. Siis saatsime vanemad kolleegid kui „endised kommarid” koju. Oli 29-aastaste peatoimetajate aeg ja sündis tabav termin „lapsajakirjanik”.

Savisaar sai väga hästi aru, et ajakirjanduse kontrollimine on võimalus, ja tegi seda hiljem Tallinna maksumaksja raha eest loodud linnameediaga suurepäraselt, kuid toonane katse oli muljet avaldav. Peaminister Savisaar müüs valitsuse pressikonverentsile pileteid.

Plaan oli lihtne ja kestis mõne nädala.

Avalehele
156 Kommentaari
Loe veel: