Märdi telefon vilgub pea lakkamata. „Tunnen vahel end kui jõuluvana: kõik soovivad, et ma midagi teeks. Aga mu taluvusepiir on kätte jõudnud,” tunnistab ta. Foto: Tiit Blaat
Puumajade rajoonis on rõskel jõulukuul eriline hõng, sest ahjud köevad. Ja akende järgi teab juba õuest ära, kus peres on lapsi. Päkapikkudelgi lihtsam sussi otsima tulla, kui kutsuvad tulukesed vilguvad. Avandite köögiaknal on kommiootel üks õige suur jalanõu. Viieaastane Herman on tänase noosi juba põske pistnud ja hakkab kohe lasteaiast tulles jõuluvanale kirja kirjutama. Esmalt soovib ta ühte suurt võileiba, sest jõuluvana oskab üllatada ja emal-isal on siis ka lihtsam.
« Avalehele