Üheksal juhul kümnest tähendab laupäeva hommik turgu, Nõmme turgu. Sinna kulgen olenevalt tujust ratta või kondiauru toel. Turult naasmine on peaaegu alati üks suur ähkimine, sest iga kord kulub seal rohkem sularaha, kui esimese hooga seinast õngitsetud. Ostetud saab hulk asju, mida polnud plaaniski. Turg on lihtsalt nii mõnus vaheldus konditsioneeritud supermarketite kassapiiksudele ja kümnete meetrite pikkustele üksluisetele riiuliridadele. Purskkaev vuliseb, kardemonisaia lõhn levib ja Vorstiabi müügimeeste ülireibas suhtlus: „Nii, mida sulle täna läheb?” on asjad, mida ühelgi suurpoel ette näidata pole.
Seejärel peab tingimata hankima mõned oivalised <i>cannoli’</i>d Pizza ja Cannoli Deli putkast ja kindlasti võrgutavad seal jälle patuselt maitsvad erinevate täidistega <i>arancini</i> riisipallid, mida ilmselgelt võiks süüa vähem, aga ei saa. Rannahooaeg, mis asi see õieti oligi?

Avalehele
1 Kommentaari
Loe veel: