Katrini jaoks on lugu nüüd lõpetatud. Rõivas palus vabandust ja Katrin sai rääkida sellest, kuidas talle on mõjunud loo avaldamisele järgnenu. Foto: Rauno Volmar

Kohtume naisega, keda nimetame endiselt Katriniks, Tartus sügisesel Toomemäel. Kohtumine toimub täpselt kaks nädalat pärast seda, kui ta rääkis mulle Tallinnas oma loo ja ma seda uurima hakkasin. Ta rääkis, et ühes Kuala Lumpuri linnavaatega katusebaaris lähenes talle vastu tema tahtmist tollal riigikogu aseesimehe ametis olnud Taavi Rõivas. Need kaks nädalat on kõigi jaoks keerulised olnud.

Miks sa lõpuks intervjuuga nõustusid?

Ma lähen praegu ühe väga tugeva põhimõtte vastu: ma pean sõna. Andsin endale lubaduse ja ütlesin ka Eesti Päevalehele alguses, et räägin ainult ühes loos. See on mulle praegu vastumeelne, aga ma pean rääkima ja need põhjused ei sõltu minust. Räägin sellepärast, kuidas see lugu eskaleerus ja oma elu elama hakkas, kuidas mulle vastu pandi ning keerutati seda nii- ja naapidi. See oli justkui kehaväline kogemus. Sa vaatad telekat ja kuuled, et inimesed räägivad sinust, aga saad aru, et see on läinud sinu loost palju kaugemale. Räägivad inimesed, kes polnud seal.

« Avalehele